Kuula

Eesti Energia puhaskasum sai kahel põhjusel suure põntsu

Eesti Energia esimese kvartali puhaskasum vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 77 protsenti, 9,5 miljoni euroni. Järsu muutuse põhjustasid kaks tegurit, teatas riigifirma.

Eesti Energiat vedavad Andri Avila ja Hando Sutter näevad, kuidas CO2-kvoodi hinnatõus raskendab kasumi teenimist.Foto: Andras Kralla

"Kui tavapäraselt on dividendilt arvestatud tulumaks kajastatud aasta teises kvartalis, siis seekord kajastub dividendide tulumaks esimeses kvartalis. Tulumaksu summaks kujunes 14,3 miljonit eurot," selgitas Eesti Energia finantsdirektor ja juhatuse liige Andri Avila." Samuti pärssis kasumlikkust CO₂-kvoodi ligi kolmekordne hinnatõus võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga."

Eesti Energia esimese kvartali kulumieelne ärikasum EBITDA kasvas aastaga 9 protsenti 83,8 miljoni euroni.

Riigifirma müügitulu oli rekordilised 282,6 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 54 miljoni võrra ehk 24 protsenti.

Avila sõnul kasvas Eesti Energia käive elektri ja põlevkiviõli müügist peamiselt tänu kerkinud turuhindadele. Ainsana vähenes tulu võrguteenuste müügist tulenevalt võrgutasu 8,4protsendilisest langetamisest aasta alguses. "Tänu Elektrilevi vähendatud võrgutariifile jäi tarbijatele kätte ligi 8 miljonit eurot," teatas ettevõte.

Venemaaga raske konkureerida

Keskmine elektri turuhind Eestis kasvas aastaga 14 protsenti 48 euroni megavatt-tunnist, eeskätt tulenevalt Põhjamaade hüdroreservuaaride madalamast tasemest. Samuti kergitas elektri turuhinda aastavõrdluses hüppeliselt kasvanud CO₂-kvoodi hind, mis mõjutab oluliselt fossiilsetest kütustest elektri tootmist. Kvartali keskmisena küündis CO₂ turuhind 22 euroni tonnist.

Põhjala ja Baltikumi ühist elektriturgu moonutab jätkuvalt tugevalt CO₂-tasust vaba elektri sissevool Venemaalt, mis suurenes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ligi poolteist korda.

"See paneb Euroopa Liidus asuva elektritootmise tõsiselt löögi alla, sest keeruline on konkureerida samal turul teiste elektritootjatega, kelle elektri tootmise omahind on tänu CO₂-kvoodi mittemaksmisele ca 20 euro jagu megavatt-tunni kohta odavam," ütles Avila.

Eestist sai elektri importija

Eesti Energia elektritoodang kahanes nimetatud tegurite koosmõjul aastaga viiendiku võrra, 2,2 teravatt-tunnini, ning Eestist sai esimeses kvartalis üle aastakümnete elektrit importiv riik. "See tähendab Eesti riigi jaoks struktuurset muudatust majanduses – kui varasemalt oleme teeninud elektri müügilt eksporditulu, siis nüüd peame ise elektri sisse ostma," lausus Avila.

Seevastu taastuvenergia tootmine kasvas aastases võrdluses tänu rahvusvahelise tuuleenergia tootja Nelja Energia omandamisele ja headele tuuleoludele kordades. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutootmisest suurenes kvartali keskmisena 25 protsendile ja viis kontserni lähemale strateegilisele eesmärgile jõuda 2022. aastaks 40 protsendi tähiseni.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia tänu tehaste suurenenud töökindlusele esimeses kvartalis 125 000 tonni, mis tähistab uut absoluutset rekordit.

Enefit 280 tehas suutis ületada tootmismahult projekteeritud võimsust, mis annab ettevõttele kindlust õlitööstuse plaanitavaks laiendamiseks.

Üheprotsendilise väävlisisaldusega kütteõli, mis on põlevkiviõlile kõige sarnasem maailmaturul laialdaselt kaubeldav vedelkütus, keskmine hind oli I kvartalis 333 eurot tonn ehk 14 protsenti kõrgem kui 2018. aasta I kvartalis.

Kontserni investeeringud kahanesid 40 protsenti, 21,8 miljoni euroni. Lõviosa investeeringutest ehk 15 miljonit eurot jõudis elektrivõrku. Ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas investeeringute toel 67 protsendini ning enam kui tuhande võrra suurenes kvartaliga uute liitumislepingute arv Elektrilevis.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.