17. august 2010 kell 5:34

Arvamus: Eesti tootlikkus niru?

Teema, millele ma tööalaselt peaaegu iga päev olen sunnitud mõtlema, on tootlikkus. Kitsamalt võttes on see Eesti tööstuse tootlikkus, laiemalt kogu Eesti tootlikkuse teema. Kas ja kuidas oleks Eesti tootlikkust võimalik tõsta? Või raiskame aega, tegeldes hoopis pseudoprobleemiga.

Juuksuri toode on soeng. Ei ole suurt vahet, kas soeng tehakse Somaalias, Eestis või Soomes. Juuksurite töövahendid on võib-olla erinevad, aga põhimõtteliselt on kogu töö võimalik ära teha ka kammi ja kääridega. Ja parimad meistrid teevadki, tööajas kaotamata. Nii et juukselõikus võiks olla üle planeedi üsnagi võrreldav toode või teenus (Big Maci kõrval).

Ent juuksuri rahas mõõdetav tulem ehk tootlikkus sõltub drastiliselt sellest, kus ta töötab. Võib-olla ma lahmin nüüd, kui teen võrdluse, et Soomes juukselõikusele kulunud raha eest võiks Somaalia kohalik saada 100 kohalikku lõikust. Somaalia juuksuritel ei õnnestu mitte kuidagi oma tööstusharu tootlikkust Soome tasemele tõsta, ehkki nad kulutavad sama aja, töötavad enam-vähem samade töövahenditega (OK, juuste värv ja lokilisus on teine); neid ei abista suuremat eksport, välisinvesteeringud ega innovatsioon.

Eesti on Somaalia ja Soome vahepeal, ilmselt küll lähemal Soomele. Väidan, et meie rahas mõõdetav tootlikkuse tase on samal põhjusel ka vahepeal. Eesti SKP per capita on rikaste ja vaeste riikide vahepeal ning samamoodi ka tootlikkus. Siseturule suunatud toote või teenusega üle oma varju ei hüppa.

Võib vastu väita, et ainult juuksuri töö ei peegelda tootlikkuse teemat õigesti. Ei peegeldagi.

Minu meelest teine ja vastandlik näide on tarkvara programmeerijad, kes väidetavalt teenivad asukohamaast sõltumata (Indias, Pakistanis, Eestis, USAs) ühesugust ja maailmatasemel palka. Nad ei juurdle teemal, kas nende tööstusharu tootlikkus on kõrge või madal - nende rahas mõõdetav tootlikkus on igal pool ühesugune. Kui terve riik tegeleks vaid tarkvara programmeerimisega, oleks tootlikkuse teema igavesti out.

Tarkvara programmeerijate toode või teenus pole kindlasti mõeldud siseturule. Kas see läheb ekspordiks, seda on isegi rumal küsida. See toode on globaalne. Seetõttu võib-olla olekski õigem rääkida mitte siseturust ja ekspordist, vaid tootmisest siseturule või globaalsele turule. Tootlikkuse tase on määratud siseturu rikkuse või vaesusega, aga märgatav kasv tuleb globaalselt turult.

Küsimus on selles, palju on Eesti tooted ja teenused kinni siseturus ja palju suudame toota globaalsele turule. Sellest sõltubki minu arvates meie tootlikkuse tase.

Lõppu veel üks mõte. Ajakirjale Inseneeria antud intervjuus ütles Rain Laane, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige: "Oma koduturul oleme me kõik konkurendid ja võime riigihangetel üsna vihaselt vaielda ja hankeid vaidlustada. /.../ IKT-sektoris toimus murrang kaks-kolm aastat tagasi, mil saadi aru, et ekspordi suurendamiseks tuleb omavahelised vastuolud ületada. Eesti ettevõtted on liiga väikesed, et väljaspool läbi lüüa." Alustada tuleks Raine Laane sõnul mõttemaailma korrastamisest - koostöö väärtustamisest, ühistegevuses kasu nägemisest.

Seega kui siseturul on konkurents igati positiivne nähe, siis välis- või globaalsele turule püüdlemist omavaheline konkurents kindla peale takistab. Selle tähelepaneku võiks sõnastada niisuguseks tegevusjuhiseks: konkureeri siseturul, tööta koos välisturul!

 

Autor: Mati Feldman, Kadrin Karner

Hetkel kuum