19. august 2010 kell 5:38

Juhtkiri: firmatapjate üle kohut ei mõisteta?

Eilse Äripäeva kaaneloos süüdistasid äripartnerid Endel Siffi kütusekontserni N-Terminal Grupi varast tühjendamises - osaluse fiktiivses müügis, lisaks nüüd varifirma ja tankisti abil vara väljaviimises. Rikkad tülitsevad ses juhtumis omavahel.

Kindlasti on vaja kohtupretsedenti - saata firmade põhjalaskja trellide taha ning võtta ära pettuse teel saadud vara. Tänase Äripäeva kaaneloos on juttu samuti ettevõtte - Hüdroehitus - varast tühjaks pumpamisest. Loo seni teadaolevad tegelased ei mahu Äripäeva rikaste TOPi ning võlausaldajate ja pankrotihalduri kahtlustused on otsaga kohtus, mis aga ei ole asjaga pooleteise aasta jooksul õieti kuhugi jõudnud.

Üks näide on ühest ettevõtlusmaastiku otsast ja teine teisest, nende vahele mahub aga igasuguseid firmasid, kelle aktsionärid-osanikud-võlausaldajad on saanud tünga. Ka skeeme, kuidas vara firmast välja kanditakse, on seinast seina. Nt lükkab firma oma kohustused tütarfirmasse ja laseb selle põhja - võlausaldajaile jäävad tühjad pihud. Või nagu Hüdroehituses - kiirelt tehtud omanike ja juhatuste vahetuste varjus pumbati firma tühjaks.

Ettevõtete põhjalaskmine on Eestis kujunenud justkui eraldi ettevõtlusvaldkonnaks ja selle õitseaeg on parasjagu käes. Ilmselt on põhjus selles, et tankisti abil firmade tapmisest elatuva "ettevõtjaga" ei juhtu midagi. Teatab pankrotihaldur prokuratuurile kuriteost, aga asja uurimine katkestatakse, kuna pole piisavalt infot. Vangi pole toimetuse teada kedagi pandud. Mõned rahatrahvid on määratud, mõned on saanud ärikeelu (mullu 76, nende seas ka nt Guido Sammelselg, Indrek Pertelson jt).

Aga ärikeelugi puhul võib mõnel juhul uue firma luua. Ettevõtluskeeldu, mis uue firma loomise mõneks ajaks välistaks, saab kohaldada vaid siis, kui ettevõtja on juba kuritarvituste pärast süüdi mõistetud. Selleni jõuavad asjad meil üliharva.

Iga sellise juhtumi puhul kerkib küsimus, milline on juhatuse liikmete vastutus. Probleem on juristide sõnul juhatuse liikme vastutuse liiga laialivalguv sõnastus äriseadustikus - selle alla annab mahutada sisuliselt kõik, mida juhatuse liige teeb, küsimus on selle tõestamises, kas teod olid pahatahtlikud või mitte. Juristide väitel on kohtud pigem otsinud põhjusi, miks juhatuse liige ei vastutaks. Seega puudub ka lahend, millest analoogsetes asjades juhinduda.

Advokaadid on teinud ettepanekuid rakendada meilgi nn ärilise otsuse reeglit (kohtusse jõuavad juhtumid, kus on paha- ja kuritahtliku käitumise kohta tõendeid). Probleem on laiem. Meil ei võeta kohtuskäiku sageli ettegi, sest see on kallis, pankrot võib ikkagi raugemisega lõppeda, juhatuse liikmed on oma vara naiste-laste nimele kirjutanud. Seadusi tuleb lihvida. Ja kindlasti on vaja kohtupretsedenti - saata firmatapja trellide taha, võtta ära pettuse teel saadud vara. Praegu võlausaldajad ei näe, et Eesti riigis keegi nende huve kaitseks.

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum