4. september 2010 kell 6:00

Isegi roolijoodik väärib eurotrahvi

„Euro tulek hindu ei tõsta! Hinnad ümmardatakse ümber Eesti Panga ametliku eurokursi järgi“, puuderdavad ministrid ja pangahärrad avalikkuse ajusid juba pikemat aega. Aga võta näpust. Mõned hinnad siiski tõusevad.

Suurenevad trahvimäärad. Need, kes ühistranspordi piletit ostma ei vaevunud või huligaanitsevad liikluses, ei maksa tulevikus mitte minimaalselt 600 krooni trahvi vaid 625 krooni.

Teisisõnu, senine 60 kroonisest trahviühikust saab uuest aastast 62,5 krooni, sest praegu kehtiva karistusseadustiku põhimõtte järgi peab see olema täisarv. Seega, nelja kuu pärast on kõigile trahvidele aluseks oleva trahviühiku summa 3,85 euro asemel 4 eurot.

Võite öelda, et mis selle 15 eurosendi pärast tähte närida, aga võtkem arvesse, et ainuüksi juuli lõpuks oli tänavusse riigieelarvesse laekunud 105 miljonit trahvikrooni, mistõttu pärast summade suurusest aimu saamist ei tundugi teema vast enam nii tühine.

Tõsi, inimesed, kes trahvi saanud, on ühiskonna üldisi, enamuse poolt kokkulepitud käitumisnorme eiranud. Liikluses on nad tõenäoliselt ohtlike olukordi tekitanud, purjus peaga sõitnud, kihutanud… Bussis, trammis, trollis on „jänesed“ meie kõigi tagant varastanud.

Samas, Eesti õiguse põhiprintsiibid tulenevad meie põhiseadusest, kus üldtunnustatud printsiibina käsitletakse ka võrdse kohtlemise põhimõtet.

Eestis on see esmakordselt fikseeritud 24. veebruaril 1918. aastal manifestis “Kõigile Eestimaa rahvastele”.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Ja euro kasutuselevõtt on „võrdne olukord“ meie kõigi jaoks. Ka „jänesed“ ja roolijoodikud maksavad 1. jaanuarist poes eurodega.

Juriidilises keeles ütleb põhiseaduse §12: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“

Eesti elukorralduse ülimaks reguleerijaks on põhiseadusest tulenevad sätted, mida ei saa tõlgendada vastavalt riigieelarvetäitmise vajadusele või mingile muule hetkest lähtuvale emotsioonile.

Kuna põhiseadus on ülimuslik ning ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed, siis viidata karistusseadustikule ja öelda, et rikkujale määratud trahviühikut saame ümardada ainult täisarvuni, on küsimusi tekitav.

Justiitsministeerium peaks karistusseadustiku seda osa, mis trahviühiku täissummat käsitleb, muutma, ja seda võimalikult kiiresti. Ministeeriumil on maa ja ilm aega koostada parandusettepanek, mis lähtuks ideest, et ka kurjamitel on õigus eeldada, et neile määratud trahv on eurole ülemineku järel arvutatud mitte riigieelarve täitmise huvides suuremaks, vaid samuti nagu kaupmehed peavad hindu meile kõigile arvutama: 60 kroonisest oliiviõlipudelist ei saa mitte 4 eurot, vaid 3,85 eurot. Loodetavasti, teoreetiliselt.

Vastasel juhul võiks küsida, miks peaks toidutööstur või kaupmees arvutama kroonihinna eurohinnaks 15,6466 kursiga, kui isegi Rein Langi ministeerium võib kasutada „loomingulist“ hinnakujundust.

Autor: Kadri Paas, Kadri Paas

Hetkel kuum