17. september 2010 kell 4:32

Veidi kindlamalt aastasse 2011

Eesti võib üle kahe aasta veidi suurema kindlustundega minna vastu järgmisele aastale, sest eelarve - pisut üle 94 miljardi krooni - on konservatiivne, numbrite tagant laristamist silma ei torka, paistavad hoopis kraanad ja teerullid - Eesti ehitab taas rohkem. Rahandusminister Jürgen Ligi võib uhke olla küll.

Riigieelarve läheb küll tuleval aastal umbes nelja miljardi krooniga miinusesse - tulude mahuks on 90 miljardit krooni, kuid miinus on väiksem kui aastal 2008 ning seda on vähem ka, kui eelarvestrateegia ette kirjutas - eesmärk oli defitsiiti alandada kahe protsendini SKPst, praeguse projekti järgi on see aga 1,6. Mahume vabalt eurokriteeriumi alla.

Eesti on väheseid riike Euroopa Liidus, kel üldse on nii väike eelarvedefitsiit ning kes võib ehk ka esimeste seas - Rootsi riik on siin vast esimene - oma eelarve tasakaalu saada. See on endiselt eesmärk ja nii see peabki olema.

Tulevaks aastaks planeerib valitsus rekordsumma investeeringuiks, 16 miljardit krooni - teedeehitusse 4,5 miljardit, sadu miljoneid koolidesse, käivad ettevalmistused Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks. Ka omavalitsused saavad varasemast suurema summa - miljardi. Usutavasti suudame sel viisil tõhusamalt ära kasutada ka Euroopa raha.

Et hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti, siis on mõistetav ka Reformierakonna koalitsioonipartneri IRLi rahulolu eelnõuga - haridus on selle erakonna üks olulisemaid prioriteete. Kahel paistab olevat lihtsam otsustada kui kolmel - kaks võimuerakonda on seekord pealtnäha päris mõistliku eelarve saanud kokku üsna kiiresti ja valutult.

Peame väga oluliseks, et valitsus peab kinni oma lubadusest taastada tulevast aastast riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse, raha selleks on eelarves olemas. See aitab parandada inimeste usaldust valitsuse vastu.

Muudki prioriteedid on paigas, nt on riigi tegevuskulud külmutatud, kuna laristamiseks ruumi ei ole, tuleb riigiasutustel tegutseda efektiivsemalt. Ning ei aja valitsus väevõimul taga kaht protsenti SKPst kaitsekulutusteks. Saab kriis mööda, kasvame taas kiiremini, lapime saadud haavad, võib selle teema uuesti üles võtta, sest veksel on välja antud.

Kuna "kirsse" jagub tuleva aasta riigipirukal praegu peamiselt kahele võimuerakonnale (prioriteedid euro, turvalisus ja haridus) -, ei pruugi eelarve arutelu riigikogus nii rahulikult kulgeda. Sellele viitab ka kolmapäeva õhtul ETV saate Foorum külaliste üksteisest ülerääkimine. Aga nagu rahandusminister on öelnud - mõistlikeks raha ümberpaigutusteks ruumi on. Raske aeg ehk taltsutab tulisemaid päid.

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum