21. september 2010 kell 4:34

Juhtkiri: Kõrghariduse eest maksad ise, hiljem

Kirutakse tööandjate manifesti ühiskonnas palju tahes, on see ometi tekitanud Äripäeva meelest nii hädavajaliku arutelu avalikkuses – kuidas rahastada kõrgharidust.

Tööandjate seisukoht, et kõrgharidus tuleb muuta tasuliseks – see on ka Äripäeva seisukoht –, on saanud palju kriitikat ja leidnud vaid üksikuid toetajaid, nende seas näiteks justiitsminister Rein Lang, kuid on ometi pannud tipp-poliitikuid ja haridusjuhte otsima lahendusi.

 Kõigile on selge – kõrgharidusse on vaja leida lisaraha igal juhul, ka siis, kui poliitilise võitluse võidaksid kõigile nn tasuta kõrghariduse pooldajad. Sel juhul oleks raha juurde vaja haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul kaks miljardit krooni – teist sama palju, kui palju paneb riik praegu raha kõrgharidusse.

Tasuta kõrgharidust pole olemas – tasub selle eest maksumaksja. Kõigile tasuta kõrgharidus tähendaks maksude tõstmist. Enamik erakondi on selle võimaluse valimiste eel välistanud.

Ent ka siis, kui jätkaksime praeguse süsteemiga – nii nn tasuta õpingud riigieelarvelistel kohtadel kui ka tasuline õpe avalikes õiguslikes ja erakõrgkoolides –, oleks lisaraha vajadus suur: Lukase sõnul umbes 650 miljonit krooni.

Lukas tegi lisaraha saamiseks eile Postimehes ettepaneku luua nn kõrghariduskassa, kuhu hakkaks kogunema raha nendelt kõrgkooli riigi kulul omandanutelt, kelle palk ületab tunduvalt riigi keskmist palka, st nad maksaksid teatud protsendi oma sissetulekuist.

Tudengite liit ei poolda seda mõtet, nähes selle idee taga astmelise tulumaksu hõngu. Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas näeb ses soovi kehtestada kõrgelt haritud ja kõrgepalgalistele töötajatele eraldi maks ning toetab endiselt tasulist kõrgharidust – lapsevanemad saavad tema sõnul ise lapse hariduskuludeks varakult raha kõrvale panna.

Endise haridusministri Mailis Repsi sõnul on seda ideed juba varem arutatud ning selle puuduseks on see, et riigile ei tasu see kohe ära. Raha on aga vaja kiiresti. Toimetus lisab veel ühe puuduse: see ei lahenda tudengite rahamuret, neil tuleb ikkagi tööle minna või võtta õppelaenu ja pärast on topeltkohustus: laenu tagasi maksta ja teha sissemakseid kassasse.

Ministri ettepanekul paistab seega mitu puudust, kuid on ka omad head küljed: väheneks ebavõrdsus tudengite seas – enamik osaleks siis ise oma õpingute eest tasumises, see suurendaks ka riigieelarvelistel kohtadel õppijate vastutustunnet. Ning me ei teeks enam tulevikus etteheiteid neile, kes tasuta kõrghariduse saanuna oma kogemusi hoopis välismaal rakendavad – nad maksaksid sisuliselt oma õpingud kinni.

Lukas kutsub riiki ja kodanikke kokku leppima, kust leida täiendavat raha hariduskulude katteks. Sisuliselt pakub minister nn pehmet üleminekut tasulisele haridusele. Äripäev toetab.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum