• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõtteviisi muutus sünnitab võlaringi

    Tänane Äripäev kirjutab muutuvatest aegadest, täpsemalt majanduslanguse tingitud mõtteraamistiku muutumisest. Uute aegade saabumine võib kaasa tuua massiivse võlaringi.

    Äripäeva tänane luubilugu räägib, et üks möödunud kümnendi edukamaid Eesti ehitusfirmasid on raskustesse sattudes teinud võlausaldajaile ettepaneku – kui nõustute võlanõuete vähendamisega, on teil lootust osa oma rahast veel kunagi näha. Poolt ja paari aasta jooksul. Kui nõuate tervet võlasummat, läheme pankrotti ning te ei saa midagi.
    Äripäeva möödunudnädalasel Äriplaani konverentsil esinedes rääkis ka suurettevõtja Jüri Mõis: et kui tuled võlga nõudma ja kohtu ning pankrotiga ähvardama, siis ei saa sa midagi, kui ilusasti räägid – võime kokkuleppele jõuda.
    Ning saal, sajad ja sajad Eesti edukaimad ettevõtjad reageeris heatahtlikult, äratundvalt. Mõne aasta eest oleks seesama saal Mõisa sama jutu eest välja vilistanud.
    See näitab Äripäeva meelest ülimalt ilmekalt, et uued ajad on ettevõtjad, nii võlausaldajad, kui võlglased uutmoodi mõtlema sundinud.
    Eks see ole tegelikult mõneti ka mõistetav – kui ettevõttel ikkagi raha ega muid likviidseid vahendeid ei ole, siis ei ole sealt ka midagi võtta. Kui ettevõttel on aga ette näidata hea tahe, mõnedki lepingud ja kliendid ning seega ka tulevased rahavood, võib poole rahasumma ootamine end ära tasuda.
    Kui lähed aga kohe kohtu-, inkasso ja pankrotiga ähvardama, tekitab see trotsi nii võlgnikus kui ka teistes võlausaldajais, kelle maksegraafiku sa oma nõudmistega sassi lööd ja nii võidki end teisel pool vastloodud ühisrinnet leida ning sootuks tühjade pihkudega leida. Ühesõnaga, tänapäeval on võlasuhete rahumeelseks lahenduseks asja mõistusega võtmine: kui võlgnikul ei ole raha, aga ta näitab üles tahet võlg tasuda, siis tuleb kannatada, mitte ähvardada.
    Kuid Äripäeva arvates võib taoline mõtteviisi muutus, ehk poole rahaga leppimine ja sellegi pikaajaline ootamine tekitada võlaringi, sest ka võlausaldajal on tihtipeale omakorda võlausaldajad jne. Ning oleks utopistlik arvata, et kogu see võlaring ühtse 50% lahendusega lepiks. Eriti, kui võlausaldajate seas juhtub mõni pank olema. Sest olenemata ringlevatest muinasjuttudest (Pank: tulge kohe, kui satute raskustesse, räägime, leiame lahenduse) võtab pank oma võla ning sellele otsa tiksunud intressid siiski enam-vähem kohe ja täies ulatuses – tema nõuded on ju hüpoteekide- käendustega kaitstud.
    Mida siis teha? Võib olla oleks abi sellest, kui luua võlarattasse pöörlema jäänud ettevõtja avitamiseks üks ajutine riiklik KredExi-laadne fond, kes võlaringi sattunule tulevaste rahavoogude arvelt hetkelist leevendust pakuks?
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).