14. detsember 2010 kell 3:45

Reegleid mängu ajal ei muudeta!

Värske Äripäev kirjutab, et Euroopa Liit kaldub eelarvepuudujäägi ja riigivõlaga maadleva Poola ettepanekul lõdvendama eelarvereegleid riikidele, kus on sisse viidud erapensionide süsteem.

Poola suutis nimelt reedel Euroopa Komisjonilt välja kaubelda kokkuleppe, mille kohaselt võetaks riigi eelarve puudujäägi ja võla arvutamisel arvesse erapensionide süsteemiga seotud kulud. See annaks Poola (ja teistegi riikide) valitsusele võimaluse ümber defineerida riigivõlg, ilma et turud muutuksid närviliseks, nentis üks analüütikuist, kes lisas ka, et madalamad pensionikulud teevad ühtlasi lihtsamaks ülemineku eurole.

Ega Äripäevale ausalt öeldes väga ei meeldi, et mängureegleid keset mängu ühtäkki muudetakse. Piltlikult öeldes oleks siis tegemist nagu tõkkejooksu maratoniga, kus 42. kilomeetril, peale täiest jõust pingutanud osalejatele viimase tõkke ületamist, otsustab kohtunike kogu, et tõkkeist pole tegelikult vaja üle hüpata, piisab, kui nendeni jõudes vaikselt näiteks „hoirassaa“ ümised.

Kindel on ka, et eurosüsteemi reeglite lõdvenemine on suureks ohuks euro usaldusväärsusele. Milleni see Euroopa majanduse viib, võib vaid aimata. Tõsi – ega need reeglid praegugi eriti karmid pole, eriti seesolijate jaoks – mitte ühtki riiki pole ju ka praeguste reeglite alusel kahjuks eurotsoonist välja visatud.

Õnneks pole rong veel läinud, ühtki reeglit tänaseks veel pehmendatud ega ära kaotatud pole. Rahandusminister Jürgen Ligi on kindel, et Poola ettepanek läbi ei lähe. „Et riigid, kes niigi miinuses, tahaksid suuremasse miinusesse minna, sellega Euroopa Komisjon kindlasti ei nõustu,“ ütleb Ligi. „Kui korralikumad riigid – nende hulka kuulume ka meie – ikka kõvasti sõna võtavad, siis ei kerki see lugu.“ Ligi sõnul jäi Euroopa ülemkogu jaoks otsus küll lahti, kuid meie positsioon on igal juhul see, et reformide tegemisega ei saa minna suuremasse miinusesse. „Ei ole nii, et osad teevad oma reformid ära võimaluste piires ja teised teevad võlgu,“ nendib Ligi.

Samas, isegi kui mõni reegel lõdveneb, võib ju öelda, et ega siis näiteks needki karmid euro-kriteeriumid, mille täitmisega me lõpuks edukalt ühele poole oleme saanud, meile kahjuks tulnud – need aitasid me riigil mõningastki mõõdutunnet säilitada. Äripäev ei kujuta ette olukorda, mis saanuks, kui ükski me riigijuhtidest poleks eurole ülemineku kriteeriumeid oluliseks pidanud. Või oleksime neid täitnud valikuliselt ning „loominguliselt“. Nagu Kreekas näiteks. Kui suur me riigi välisvõlg praeguseks oleks, kui me riik poleks lõpuks ometi säästma ja kulusid kärpima asunud?

Kui Poola ettepanek aga läbi läheb, saavad me lõunanaabrid me kulul taas paar lõuatäit naerda – rumalalt püüdlikud eestlased, ajasid juuksekarvagi lõhki, et aga eurot saada. Nojah, me siin pusisime kah pisut asja kallal, aga kui kriteeriumid veidi lõdvemaks lähevad, astume nagu muuseas eurotsooni!

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum