Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikeinvestori mure - väike mure panga jaoks
Äripäev on tihtipeale andnud investoreile soovitusi ise investeerida. Enne aga kui hakata ostma välisaktsiaid, peab väikeinvestor tegema kõvasti kodutööd, et teda ei tabaks mõni ebameeldiv üllatus, näiteks Rootsi maksuameti teade, kus nõutakse dividendidelt juurde tulumaksu.
Ebemeeldivad üllatused. Tänane Äripäev kirjutabki põhjalikumalt nendest karidest, mis võivad välisaktsiate ostjaid ees oodata. Suurimaks üllatuseks ongi see, et dividendide maksustamine võib vaatamata topeltmaksustamise vältimise kokkulepetele olla isegi Euroopa Liidu sees riigiti erinev, rääkimata kolmandatest riikidest. Veel enam – see võib olla isegi ühe riigi piires erinev ning olenevalt sellest, millise panga kaudu väikeinvestor on asju ajanud. Ja see erinevus on küllaltki suur – koguni kuni 30 protsenti.
Äripäeva meelest on klientide ebavõrdne kohtlemine arusaamatu ja ebaõiglane. Liigub ju näiteks Euroopa Liit pidevalt selles suunas, et ühtlustada igasuguseid reegleid ja viimasel ajal eriti on asutud karmistama nõudeid finantsasutustele. Aga samal ajal teevad pangad ise oma reeglid, kuidas nende kliente välisriigist dividendide saamisel maksustatakse! Need reeglid peavad siiski olema ühesugused.
Kuidas pank töötab, selline ongi tulumaks. Reeglite ühtlustamine ei tohiks olla keeruline, sest meie artikli põhjal paistab, et väikeinvestorite erinev maksustamine sõltub lihtsalt sellest, kui usinalt mingi panga vastava valdkonna haldur on viitsinud panga klientide huvide nimel tööd teha, sellest, millised lepingud on ta välja rääkinud konkreetse riigi maksuhaldurilt.Näiteks on meie loos Swedbanki kaudu soodne saada dividende Suurbritanniast – enamjaolt on dividendid maksustatud 0 protsendiga, aga sama panga klientide Soomes teenitud dividendidelt võeti aasta tagasi 28, aga nüüd siiski 15 protsenti tulumaksu. LHV kliendilt aga koguni 30 protsenti! USA aktsiaid ostes pole aga vahet, millise panga vahendusel tehing tehakse – alati läheb sealsele maksuhaldurile 30 protsenti.
Nagu pudru ja kapsad. Näiteid on loos võrdluseks veel mitmeid. Nende põhjal saab teha lühikese kokkuvõtte: välisriigist saadud dividendide maksustamine on segamini nagu pudru ja kapsad.See valdkond on väikeinvestori jaoks niigi keeruline – tuleb teada ka näiteks nende riikide maksuseadusi, kust kavatsetakse aktsiaid osta, milliste riikidega on Eestil topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud jne. Ja veel keerulisemaks läheb asi siis, kui soovid tagasi saada enammakstud tulumaksu – seda tuleb välisriigi maksuametilt ise taotleda ning see on aeganõudev ja kulukas.
Ühesugused reeglid - lihtsam kõigil. Kui pankadel puudub huvi seista oma klientide eest, siis tekib toimetusel küsimus, miks erinevate riikide maksuhaldurid soosivad väikeinvestorite erinevat kohtlemist? Ühesugused reeglid lihtsustaksid ju nii pankade kui maksuhaldurite tööd.Kuni aga pankade jaoks on väikeinvestori mure väike mure, senikaua soovitab toimetus väikeinvestoreil välisaktsiaid ostes tähelepanelikult uurida, kust ja millise finantsasutuse kaudu on tehinguid teha kõige kasulikum.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.