Mida tarka peale hakata tulumaksutagastusega?

Seega, turule on toodud kümneid miljoneid eurosid (vanas vääringus üle miljardi krooni) vaba raha, mille peale jooksevad tormi nii reisifirmad, jaekaupmehed, investeerimisfondid kui ka teenuste osutajad.

Kas tulumaksutagastustest saadud raha oleks mõistlik lihtsalt laiaks lüüa või hoopis investeerida? Äripäeva arvates pole tegelikult kumbki tegevus põhjalikku plaani pidamata eriti mõistlik. Kiirustades tehtud täiesti vale investeering võib olla isegi niisama raisatud rahast valusam, sest sel juhul pole endisel rahaomanikul ju isegi häid emotsiooni mitte, mida meenutada. Mida siis teha?

Äripäeva soovitus oleks, et esimese asjana tuleks tasuda vanad võlad. Makske need kinni, alustades kõrgema intressiga võlakohustusest. Seejärel (eeldusel, et jäi midagi järele) vaadake, kas on midagi, millest te juba ammu puudust olete tundnud. Vaba raha on vaba raha, inimlik tarbimisvajadus, soov end hellitada, on ju täiesti mõistetav.

Kuid kogu raha pole kindlasti mõistlik tarbimisse tassida, seepärast jätke osa siiski tulevaste perioodide tarvis seemneks. Kuid kindlasti mitte niisama pangakontole, vaid katsuge see kasvama panna. Sest lihtsalt pangakontol paremaid või halvemaid aegu ootav raha kaotab iga päevaga väärtust, hinnad kallinevad iga päevaga. Ja mitte ainult meil, kogu maailmas.

Investeerides vaadake aga väga hoolikalt, kuhu. Nii võiks kaaluda, kasutades tänases lehes sõna saava SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnu, investeerimist, just edasise hinnatõusuriski mingilgi määral maandamiseks mõnda börsil kaubeldavasse fondi. Sellisesse, mis paigutab raha kas otse toidutoormetesse ja energiakandjatesse või vastava tegevusala ettevõtetesse.

„Seda enam, et kohati on isegi teadlikematel investoritel vähemalt otse toormetes positsioon ainult läbi köögikapis oleva jahupaki, abielusõrmuse ja pooliku paagi mootorikütuse,“ ütleb Koppel ning kinnitab. „Minu isiklik arvamus on, et strateegilises perspektiivis halvim asi, mis selle rahaga teha saaks, oleks jätta see arvelduskontole ostujõu vähenemist ootama.“

Alati on võimalus võtta ka teadlik risk. Nii soovitab suurettevõtja Urmas Sõõrumaa artiklis konkreetselt, et ülejääva raha võib talle viia, ta viib selle Ukrainasse. Et Sõõrumaa projektid on valdavalt siiski edukad olnud, on see täiesti mõeldav plaan. Iseküsimus muidugi, kas Sõõrumaa nii väikeste summadega jahmerdada viitsib.

Tegelikult muidugi on Äripäev hoopis seda meelt, et see tulumaksutagastus tuleks üldse ära lõpetada. Äripäeva arvates ei ole kõikide ühiskonnaliikmete suhtes kuigi võrdne koguda oma kodanikelt (ja teisteltki) hirmus palju tulumaksu, millega ei osata muidu targemat teha, kui see järgmise aasta alul edukamate vahel laiali jagada. Kes need eluasemelaenuvõtjad siis ikka on, kui mitte keskmisest edukamad. Need kümned ja kümned miljonid eurod võiks ju madalama tulumaksumääraga hoopis kokku kogumata jätta.

Autor: 1185-aripaev