Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangandusturul levib lõunast kartellileppe hõngu

    Reedel tuli pommuudis Lätist – sealne konkurentsiamet tuvastas, et turul tegutsenud pangad olid kaardimaksete ja pangaautomaatide osas kartelli moodustanud. 

    Läti konkurentsiamet trahvis kartellis osalenud 22 panka 7,8 miljoni euroga, suurima 4 miljoni eurose trahvi sai Swedbank. Pea miljoni eurose trahvi sai ka SEB. Eestiski tegutsevatest pankadest said väiksemaid trahve Nordea, Danske ja DNB Nord.Läti ajakirjanduse teatel kehtis keelatud hinnakokkulepe pankade vahel 2002. aasta detsembrist tänavu 7. jaanuarini.Äripäeval on Läti konkurentsiameti tegevuse üle siiralt hea meel. Sest tegelikult on see teema, mis teeb murelikuks ka Eesti kaupmehed ja tarbijad. Pole ju suur saladus, et Eesti suured ja väikesed ettevõtjad on juba aastaid nurisenud liiga kõrgete kaardimaksetehingute pärast.Ja põhjust nurisemiseks on meil küllaga. 2008. aasta aprillis kirjutasime, et kaardimaksete keskmised protsendid (aastal 2008 siis 1,5 kuni 3% tehingult) kõnelevad Eesti ettevõtja kahjuks. Samal ajal oli ühes Prantsuse pangas kaardimakse teenustasu keskmiselt 0,46% ja teises ühe protsendi ringis. Soomes võtsid tol ajal Nordea, Sampo ja Aktia deebetkaardi makse pealt 3-5 eurosenti, Handelsbanken ja Ålandsbanken ei küsinud sedagi.
    Eesti SEB esindaja väitis ses artiklis, et neil on Eestis ja Rootsis kaardimakse teenustel erinev hind seepärast, et tegemist on erinevate turgudega.Tegelikult on me omagi konkurentsiamet samal teemal uurimist alustanud, juba mitme aasta eest. 25. aprillil 2008 kirjutasime: „Konkurentsiameti huvi pankade vahendustasude vastu võib aidata kaupmehi, kes peavad neid hindu röövellikeks. Aastas võtavad pangad kaupmeestelt pool miljardit krooni.“ Tänavu jaanuaris kirjutasid Eesti ajalehed, et uurimine kestab. Samal ajal rääkis pangaliit, et viimase viie aasta jooksul on kaardimaksetasud alanenud enam kui 30%, mispeale konkurentsiamet teatas, et „Pankade vahelised vahendustasud on Eestis jäänud üldjuhul kordades kõrgemaks, kui näiteks samalaadsed tasud, mis kehtivad Visa ja MasterCardi piiriüleste kaardimaksete osas.“Äripäeval on tegelikult probleemile lihtne lahendus välja pakkuda – avalikustamine. Kaardimakseterminalide kasutamise hind ettevõtetele võiks avalik olla. See tähendab, et igal tšekil, mis me poest saame, võiks kirjas olla, mitu eurot ja mitu senti me mugavuse eest seekord pangale maksime. Saaks kliendid ka aru, miks teinekord, eriti vähese summa eest kaupa ostes ja kaardiga maksta tahtes poepidaja nägu erilist rõõmu ei väljenda – ta peab ju üsna kopsaka osa oma kasumimarginaalist pangale andma. Ühtlasi saaks siis iga pankur lihtsa poeskäigu tulemusena teada, palju teine pankur sellelt poelt kaardimakselt teenustasu küsib ning vajadusel poepidajale omapoolse pakkumise teha. Tekiks konkurents.PS. Swedbank teatas reedel, et Läti juhtum ei mõjuta Eestit, et Eesti kaardisüsteem erineb Läti omast. 2002. aastal, mil algas sealne kartell, kuulus eestlastest Läti Hansabanka nõukokku Indrek Neivelt, Erkki Raasuke ja Aivar Rehe.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.