Ummistanud gaas

Tõsi: 10protsendiline langus oli, kuid seda oli vähe ja järge sellele ei tulnud. Sest me ei avaldanud miskit tahet alustada läbirääkimisi Vene Gazpromiga selleks, et seda hinda saaks mõistlikult alandada.

Taavi Veskimäel on tuhat korda õigus, kui ta rõhutab seost põlevkivist- ja gaasi-energia baasil toodetava elektri vahel – aga elektrihinna alanemisele see kaasa ei aita, sest majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts gaasiturgu avada millegipärast ei julge. Mis konkurentsist ja henna alandamisest me energeetikas räägime, kui me pooleteise aasta jooksul ei saa lihtlabast gaasivõrkude äraotsmist Gazpromilt seaduse tasemel algatatud.

Ega ma tegelikult hästi aru ei saa, mismoodi on IRLil mõeldud kodukulude alandamist juhul, kui kütte hind jääb selliseks, nagu Eesti Gaasi suurosanik – Gazprom seda tahab. Tegelikult on ka siin kõigest kaks varianti, mida isegi Majandusminister kõige parema tahtmise juures vältida ei saa: kas loobuda valimiseelsest lubadusest või hakata ellu viima monopolivastast poliitikat gaasi-energeetikas. Ma saan aru küll, et tal on veidi hirm, aga… nagu öeldakse Gazpromi kodumaal: hunte kartes ei maksa metsa minnagi ja et jänes šampust ei joo.

Lühidalt öeldes: olukorras, kus gaasivõrgud kuuluvad monopoolsele gaasi sisseostjale (Eesti Gaasile), kes ise suures osas kuulub ja on ülejäänud osas kontrollitav gaasi tootja (Gazpromi) poolt, ei saa olukord energiaturul meie jaoks paraneda juba põhimõtteliselt.

Tegelikult ma kardan, et lahenduste lõpmatu edasilükkamisega ajame me ennast ka lõplikult nurka. Sahkerdavad läbirääkimised, mida majandusministeerium salakesi pidas ajal, mil ta igasuguste nippidega blokeeris vajaliku seaduse vastuvõtmist Riigikogus ja mis pool-juhuslikult ajakirjandusse lekkisid ei saa anda mingeid stabiilseid tulemusi mitte mingil juhul: esiteks pole ministeeriumil mingite taoliste diilide tegemiseks lihtsalt voli ja, teiseks – kokkulepped, millede taga puudub selge poliitiline ausus ja sirgjoonelisus, jäävad pidama nii kaua, kuni meeleolud või tunded kas meil või Gazpromis ei muutu.

Abi tabeli lugemisel

Tumesinine joon: Vene gaasi hind Saksamaa piiril (pikaajalised lepingud)Punane joon: gaasi hind Belgias, ZeebruggesHelesinine joon: gaasi hind USAsKollane joon: Vene gaasi hind Ukraina piiril (pikaajalised lepingud)Tumepunane joon: keskmine Vene gaasi hind Eestile, Lätile, LeeduleRoheline joon: Brenti toornafta hind

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikad: www.eegas.com, IMF, EIA, Bloomberg, EnergoBiznes, Gazprom

Aga olukord on maailmas täna selline. Gaasi hinnad, mille Gazprom annab ülejäänud Euroopale on madalamad kui need, millega müüakse gaasi Eestisse.

Kommentaariks: Brent’i hind näitab, et gaasi hind ei liigu koos nafta hinnaga, nagu väidab Gazprom. Küll aga toimub aegunud rehkendus Rotterdami hinna järgi, mis on Eestile alati kahjulik.

Need hinnad iseenesest ei lange, sest gaasi ostab Eesti Gaas iseendalt ja on objektiivselt huvitatud meilt välja pigistama nii palju kui annab, kartmata, et me klientidena kusagile ära kaome. Kuhu meil minnagi on, kui meil pole isegi ainsatki sentimeetrit gaasitoru Eestis. Samal ajal aga juhtub siinsamas lähedal – näiteks Poolas see, et evitatakse suured uued gaasimaardlad (kildagaas) ja hakatakse ka gaasi sisse vedama veeldatud kujul ning siis juba vaatama – kas osta gaasi Gazpromi tingimustel või siis ikkagi normaalsetel.

Ma saan aru, et Parts lükkab probleemi millegipärast edasi ja vaiba-alla. Viimati isegi täitmatajäänud lubadusega Riigikogus pakutud seadusandliku initsiatiivi asemel enda variandiga välja tulla – tänini pole tulnud ja talv on juba läbi… Aga aeg ei oota ju. Otsused selle kohta, kas ja kuhu rajatakse veeldatud gaasi terminaalid (mille rahastamisest me võime ilma jääda, aga need on väga kallid asjad!), kes hakkab nende pealt teenima jne võivad langeda vaat’ et lähimatel kuudel.

Autor: Igor Gräzin, Villy Paimets