Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka, aidata või mitte? Kuhu kadus diskussioon?

    Enne kui otsustada, kas Kreeka väärib lisaks saadud abile veel 60 miljardit eurot, oleks vaja rohkem eripalgelisi seisukohti.

    Üleeile kirjutas Soome parlamendivalimistel võiduka euroskeptilise partei juht Timo Soini ajalehes Wall Street Journal, et Euroopa ei kannata mitte likviidsuskriisi, vaid maksejõuetuse gangreeni käes ja kui seda ei amputeerita, võib see mürgitada kogu organismi.
    Äripäev on Soiniga osaliselt nõus - õiges turumajanduses peaks halvad otsused karistatud saama. Kuid mida tegelikult tehti – selle asemel, et halvasti investeeritud rahalt kahju kanda – mis oleks Soini arvates kaasa toonud mõne panga kollapsi ja mõne panga väljaaitamise riigi poolt – otsustati kahjud laenude, garantiide ja keeruliste abikonstruktsioonidega Euroopa maksumaksja kaela ajada. Abiraha ei läinud võlgades majanduse aitamiseks, vaid suurte pankade ja investeerimisfirmade kohvritesse, kirjutab Soini.
    Soini arvates pole veel hilja gangreeni levikut peatada – ta pakub ka välja ühe lihtsa retsepti: praeguse poliitilise farsi asemel tuleb pankades teha ausad koormustestid. Maksejõuetud pangad sulgeda ja maksujõuetus süsteemist välja rookida. “Turul tuleb taastada vabadus läbi kukkuda,” kirjutab Soini. Ja kui mõned pangad rekapitaliseeritakse maksumaksjate rahaga, peavad maksumaksad vastu saama osaluse pangas. Enne seda peavad aga kahju kandma taolise panga võlausaldajad.
    Soini arvates tuleks Kreekal lõpuks oma valus laks vastu võtta. Sest meie, ülejäänud Euroopa, võime sinna ju lõpmatuseni raha juurde pumbata, aga ühel hetkel saab ka meil raha otsa. Mis siis saab? Pealegi, kas uus rahasüst aitab Kreekat? See annab küll hingamisaega, taas, kuid kas praegu on õige hetk hinge tõmmata? Ja veel - hädas riikide majanduse päästmiseks on olemas täitsa omaette organisatsioon, IMF. Miks ei võiks  hättasattunud riikide saatus sõltuda poliitiliste mängude asemel kainest mõistusest?
    Ja kogu sel teemal ongi tegelikult veel üks suur tahk – see on infosulg, info ühekülgsus. Kui palju me oma poliitikud, eesotsas üdini parempoolse valitsuskoalitsiooniga meile Euroopa hädaliste avitamisest räägivad? Kui palju rahvaga erinevaid stsenaariumeid läbi arutatakse? Kas keegi on üldse välja arvutanud, mida Kreeka abistamata jätmine kaasa toob? Mitu panka kokku kukuks ja mida see ülejäänud Euroopale tähendaks? Kui suur on tõenäosus, et midagi väga hullu ei juhtukski? Eriti, kui arvestada, et Kreekale täna lisaraha andes tuleb meil seda jõuluvana tööd tulevikuski jätkata.
    Ja veel, kas me teame, kas need, valdavalt Saksamaa päritolu pangad, kes Kreeka kukkumisel käpuli käivad, on ohuolukorrast õppust võtnud? Kas nad on konservatiivsemat joont hoidma hakanud? Või panustavadki nad nüüd juba Euroopa riikide garantiile ja abipakettidele? Veelgi olulisem on aga küsimus, et kui nüüd Kreekale uuesti raha antakse, kas siis tuleme juba meie ka mängu? Kui suur osa uuest abipaketist meie kanda jääb?
    Ühesõnaga, Äripäev tahaks rohkem diskussiooni. Me tahaks ka rohkem ja erikülgsemat infot, rohkem erinevaid tulevikustsenaariumeid. Me ei ütle täna, et meil oleks aeg Põlissoomlaste kombel selg sirgu lüüa, ja raiuda, et me ei kavatse teiste riikide rumalust kinni maksta. Või ütleks siiski lõunamaalastele nende endi keeles: jah, me võime teid aidata küll, aga hiljem, manjana?
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.