Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhtkiri: Abipakettide pimesi allkirjastamine on kuritegu

    Äripäeva arvates käib Euroopa nõrgimate lülide päästmine endiselt telgitagustes ning ELi ja eriti Eesti kodanikel puudub lisaks teadmisvajadusele ka sõnaõigus. Vaikimisi eeldatakse, et me allkirjastaks abipaketid pimesi, ilma poolt ja vastu argumente sisuliselt arutamata.

    Äripäev ühineb endise õiguskantsleri Allar Jõksi soovitusega pettasaamise vältimiseks arvele alati enne maksmist peale vaadata. Eelkõige peame silmas poliitikuid, kes võiksid ärgata riigikokku pääsemise eufooriat asendanud letargiast. Koalitsioon väldib ebamugava teema erinevate tahkude lahkamist ning näib, et hambutul opositsioonil puudub vastav võimekus. Äripäev peab väga oluliseks aktiivse avaliku debati käivitamist, kus abipakettide arutamisel valitseks teerulli asemel riigikogus tervislik ja tasakaalustatud õhkkond. Eestis on endiselt üheselt selge vastuseta küsimused, kui palju tõuseb seoses abipakettidega meie võlakoorem ja vähenevad reservid, mis sellega muutub ning mida me selle eest saame?
    Äripäev küsis 11. mai juhtkirjas, kas Kreekat tuleks aidata ja kuhu kadus diskussioon? Varasem üksmeelsus on vähemalt Euroopas asendumas mitmekõlalisusega. Nii on Euroopa Keskpank kategooriliselt Kreeka võlakirjade restruktureerimise vastu, kuigi poliitikud mängivad võimalusega pikendada võlgade tasumise aega. Tänases Äripäeva kaaneloos selgitab Eesti Panga asepresident Märten Ross, et Kreeka on andnud saadud abi eest lubadusi ja need tuleb täita, sest vastasel juhul satub löögi alla ka teiste euroala riikide usaldusväärsus.
    Kõlanud on ka otsekohesemaid väiteid. Endine õiguskantsler Allar Jõks rääkis Äripäeva finantskonverentsil Big4 2011, et Euroopa abipakettide puhul on väga vähe tähelepanu pööratud sellele, kuidas võlakriisis riikide reaalmajandust järjele saada. Peamiselt on tegeletud kulude kärpimisega ja seda innovatsiooni ning hariduse arvelt, mis vähendab jaluletõusmise võimalusi veelgi. Tänase Äripäeva kolumnis kirjutab Swedbank pensionifondide fondijuht Kristjan Tamla, et Kreeka abipaketi puhul on kõige kindlam see, et selle praegu kehtivas versiooni printsiipides ja eeldustes tuleb teha olulisi muudatusi.
    Teisisõnu, kui täna teha Facebooki eestikeelne kommuun „Usun Kreekasse”, ei leiaks sealt peale mõne koalitsioonipoliitiku ilmselt mitte kedagi. Veelgi enam – kreeklased ise ei usu enam oma riigi võimesse olukorrast kuivalt välja tulla. Kreeka Skai-tv telejaama tehtud küsitluse järgi usub riigi maksuraskusi tervelt 53% kreeklastest. Samas neli viiendikku kreeklastes ei ole nõus jätkama ELi ja IMFi pakutud säästukuuriga ega usu, et riik maksab võla tervikuna tagasi.
    Kreeka päästmise üks argumente on olnud euroala stabiilsuse säilitamine, kuid praegu on just Kreeka ja Portugali ümber toimuv mõjunud destabiliseerivalt. Samas peab kindel ja usaldusväärne euro olema meie ühine esmane eesmärk.
    Olukorra lohutuseks on öeldud, et Kreeka puhul on pankadel olnud võimalikuks pankrotiks aega valmistuda ja turud on selleks valmis. Krahhi korral ei oleks tegu sama tugeva šokiga nagu Lehman Brothersi langemisel, vaid seda võib liigitada turul kõige enam ette teada olnud sündmuseks. Siit aga loogiline küsimus, et miks me enam neid rahastame ja kas enesepuhastus ei oleks parim lahendus?
    Niisiis on paljud küsimused endiselt vastuseta. Isegi lihane ema ei saa last aidata, kui laps valetab oma vigastuse üle või ei soovi targemate nõu kuulda võtta. Ajalooliselt on Kreeka tõestanud, et ta on just selline jõmpsikas.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.