Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 16. juuni 2011 kell 9:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Maamaksust: sääsest on tehtud elevant
Piinlik on. Eesti sai taaskord näite, kuidas kohalikud poliitikud suudavad omavahelise kemplemise käigus teha sääsest elevandi. Viimane on juhtunud just nimelt maamaksuga.
Olles nõus, et see on mõneti oluline teema, kahvatub tema mastaap oluliselt võlakriisi võimalike arengute kõrval. Samal ajal on maamaksu teema kütnud nädalaid riigikogulaste seas kirgi ning jätnud nad täiesti külmaks kriisimehhanismidega liitumise osas.Vaatame numbreid. Maamaksu kaotamise tagajärjel jäävad omavalitsused hinnanguliselt ilma 14-17 miljonist eurost. See on summana suur raha, kuid laialipuistatuna üle riigi pigem köömes.Samas alles täna valitsuse heakskiidu saanud liitumine Euroopa Finantsstabiilsus Fondiga toob kõige mustema stsenaariumi kohaselt Eestile kohustuse garanteerida kuni 2,5 miljardit eurot. See on vähemalt 150 korda suurem summa! Kui lisada siia veel samaaegselt käima lükatav Euroopa Stabiilsusmehhanism, on summa ilmselt suuremgi. Rääkimata sellest, et teema määrab mitte ainult Eesti vaid kogu Euroopa tuleviku. Küsimus riigikogulastele: kas Eesti peab tõesti olema konnatiik, kus külamatsid omavahel kemplevad?Riigikogus esindatud neljast erakonnast kolm tunnistasid Äripäevale, et võlakriisi ja sellega seotud lahendusmehhanisme pole avalikkusele piisavalt selgitatud. Eriarvamusele jäänud peaministripartei ei pidanud selgitamist sootuks võimalikuks.Paraku on seni kõik läinud vana rada ning erakondade ega valitsuse poolelt pole ei arutlusi ega selgitusi järgnenud. Samal ajal Euroopa võlakriis pigem süveneb, kui näitab taandumise märke. Küll aga on häälekalt kisatud maamaksu teemal. Piinlik on.Autor: Harry Tuul, Harry TuulMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Katariina Krjutškova
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.