Börsiettevõtte väikeaktsionär ei tohi olla mängukann

Artikkel

- Arvamused
- 6. juuli 2011 kell 4:10
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsiettevõtte väikeaktsionär ei tohi olla mängukann
Äripäeva juhtkirja hinnangul ei adu börsiettevõtete juhid vastutust omanike, eelkõige väikeaktsionäride ees.
Äripäev kirjutab täna, kuidas aasta tagasi börsilt lahkudes maalis Norma juhtkond väikeaktsionäridele esitatud väljaostu pakkumist põhjendades ettevõtte lähitulevikust kurva pildi, kuid tegelikult lõpetati väga heade tulemustega.
Nokk kinni saba lahti. Ühelt poolt on Äripäeva kritiseerinud börsifirmade aktsionäride vähest teavitamist, sealhulgas prognooside avaldamist. Ettevõtte juht peab seadma adekvaatseid eesmärke ja need ka välja ütlema. Avaliku ettevõtte aktsionärid ei pea ettevõtte käekäiku ja eesmärke ise aimama või toetuma vaid analüütikute arvamusele. Prognooside avalikustamine on oluline ka selleks, et aktsionärid saaks juhtkonna tööd hinnata. Ei ole leitav tõsiseltvõetav argument, miks aktsionärist omaniku ees ettevõtte plaane ja prognoose varjata.Teiselt poolt on ilmnenud mitmeid näiteid, kus ettevõtte juhid on kas teadlikult või teadmatusest püüdnud nendesamade prognoosidega turuga manipuleerida andes vastuolulisi või suunatud teateid. Seejuures kaotajateks on taaskord väikeaktsionärid.
Näiteks tänase Äripäeva kaaneloost nähtub, et 2010. aasta kevad-suvel börsilt lahkudes teatas Norma juhatus eeldatavalt kesistest müügitulemustest, kuid tegelikult kasvas ettevõtte käive aastaga tervelt poole võrra ja brutokasumi marginaal ületas koguni kriisieelset aega. Paratamatult tekib küsimus, kas Norma juhatus tegi meelega negatiivse tulevikuprognoosi, et meelitada investoreid aktsiaid müüma odava ülevõtmishinnaga?
Manipuleerimise näiteid veelgi. Samamoodi käib võimaliku turuga manipuleerimise õhukesel jääl Baltika juhtkond. Aprillis ja mais Baltika aktsiate lisaemissioonist teatanud tegevjuht Meelis Milder on sattunud finantsinspektsiooni huviorbiiti. Täpsemalt inspektsioon uurimist ei kommenteerinud, kuid andis mõista, et see on seotud Milderi vastuoluliste sõnavõttudega. Muuhulgas ka Äripäeva veergudel lubas Milder, et aktsiate lisaemissioon on suures osas suuraktsionäride poolt tagatud, kuid 27. juunil teatas lisaemissiooni tühistamisest ning kuulutas välja uue.
Börsiettevõtted vajavad jätkuvalt rohkem läbipaistvust. Seda peamiselt väikeinvestorite huvides. Börsiettevõtted ei peaks ootama juhiseid finantsinspektsioonilt või börsilt, vaid astuma ise samme avatuse ja läbipaistvuse suunas tagades nii iseenda aktsionäride huvide kaitstuse. Siia alla kuulub ka insaiderite aktsiatehingute avalikustamine vastava teatena, millest Äripäev kirjutas kuu aja eest. Äripäev arvab, et hea eeskuju on nakkav.Väikeinvestorid peavad aga veelgi enam seisma oma huvide ja õiguste eest. Finantsinspektsioon ootab põhjendatud kahjuteateid.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum