Saksamaa otsus loob pöörde energiapoliitikas

Saksamaa kiirendab sellega veelkord oma kurssi jätkusuutliku energiamajanduse suunal ja   üleriigilise varustatuse tagamiseks taastuvenergia allikatest.  See otsus on üks ambitsioonikas tööülesanne meile endile. Meie sooviks on nüüd pikaajaliselt ja tagasipöördumatult rajada selline energiavarustus, mis on puhas, taskukohane ja ka kindel. Tee selleni tagavad investeeringud majandusharudesse, milledele kuulub niikuinii tulevik.

Saksamaal toetab seda otsust laiem enamus ühiskonnast. Arutelu tuumaenergia kasutamiseks tsiviilotstarbel on olnud kõneaineks poliitikas ja ühiskonnas juba pikki aastaid. Täna on kujunenud välja laiem, demokraatlikum konsensus, et pööre energiapoliitilikas on teostatav – tehniliselt, kontseptsiooniliselt ja majanduslikult. Fukushima tragöödia on pannud meid ümber hindama tuumaenergiaga kaasnevaid riske ja kiirendab taastuvenergiale üleminekut. Kuid Saksamaa poliitiline otsus taastuvenergiale üleminekuks ja aatomienergiast loobumiseks oli määratud kindlaks juba varem. See on kooskõlas meie panusega kliimakaitsesse. Juba 2010. aasta oktoobris Saksamaa Liitvabariigi valitsuse poolt vastu võetud eesmärgid taastuvenergia arendamiseks peavad nüüd olema ellu rakendatud veel varem.

Saksamaa naabrid ja partnerid jälgivad meid sellel kiirendatud üleminekul suure tähelepanuga, kohati ka kriitiliselt. Seejuures võib ühes olla kindel: Saksamaa on peale põhjalikku arutelu seadnud endale ambitsioonikad, kuid realistlikud eesmärgid.  Nende kõikide eesmärkide elluviimisel oleme vastutustundlikud:   energia varustuskindlus, taskukohasus ning kliima- ja keskkonnasõbralikkus. Kuni märtsini 2011 tootsid Saksamaa 17 tuumaelektrijaama 22 % riigi energiavajadusest.  Pärast seda, kui selle aasta märtsis lülitati välja kaheksa tuumaelektrijaama, on allesjäänud üheksa jaama osakaal ca 15 %.  Ka peale kaheksa vanema tuumaelektrijaama väljalülitamist tagab ja isegi ületab installeeritud võimsus siseriikliku tarbimisvajaduse.

Täna tasakaalustavad tuumajaamade väljalülitamisest tekkinud vahe uued ja taastuvenergia võimsused, parem  süsteemide juhtimine ja energiatõhusus. Tulevikus asendab taastuvenergia allikatest ja madala süsinikusisaldusega gaasiküttega elektrijaamades toodetav energia järk-järgult tuumaenergia. Fossiilse kütuse baasil töötavad elektrijaamad toimivad üleminekuperioodil tehnoloogiasillana.  Meie  kliimakaitse eesmärgid aga jäävad muutumatuteks, s.t. ühelt poolt Euroopa Liidus seatud eesmärk vähendada aastani 2020 CO2-emissiooni vähemalt 20 % võrra ja teiselt poolt meie siseriiklik eesmärk, mille kohaselt tuleb Saksamaal vähendada emissiooni 40%.

2010. aastal sai Saksamaa 17% oma energiast taastuvenergia allikatest. Kuni aastani 2020 peab see arv ulatuma 35% ja aastaks 2030 jõudma 50%. Energiapööre ei sea Saksamaa teistest suuremasse sõltuvusse. Selleks, et kindlustada siseriiklikku energiavarustust, investeerib Saksamaa valitsus rohkem kui kunagi varem kolme põhilisse komponenti, milledeks on võrguarendus, taastuvenergia arendamine ja energiatõhususe tõstmine.

Iga riik otsustab ise oma siseriiklikult kasutatavate energialiikide üle, see kehtib ka Euroopa Liidus. On aga mitmeid riske, mida ei peata riigipiirid. Seetõttu on positiivne, et Euroopa tuumajaamade stressitestiga kontrollitakse nüüd  usaldusväärselt tuumajaamade turvalisust. Samuti on rahvusvahelistes komisjonides nagu IAEO (International Atomic Energy Organization- Rahvusvaheline Aatomienergia Organisatsioon) meie ühiseks eesmärgiks tagada kõrgeimate võimalike standarditega maksimaalne turvalisus. Katastroofid, mis leidsid aset Three Mile Islandil, Tšernobõlis ja  Fukushimas ei tohi korduda. 

Saksamaa energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks peame aga Euroopa siseturgu energiavaldkonnas täiustama. See tähendab energiatõhususe tõstmist, energia siseturu väljaarendamist ja konkurentsi tarbija huvides ning varustuskindluse tagamist parema infrastruktuuri, energiaallikate mitmekesisuse ja tarneteede  kaudu. Riiklikud energiavõrgud tuleks ühendada intelligentselt ja vastavalt nõudlusele. Säästupotensiaali tuleks kasutada optimaalselt. Energia säästmine „energiaallikana“ omab otsustavat tähtsust.

Saksamaa on võtnud need eesmärgid endale kohustusega need täies ulatuses rakendada. Euroopa Liidu jõupingutused ja liikmesriikide energiapoliitikad peavad teineteist täiendama. Ka energiapoliitikas peaks kehtima moto: Mitte vähem, vaid rohkem Euroopat.

Välisministrina võtan endale eesmärgiks, et saaksime kõikjal maailmas kasutada neid võimalusi, mida pakub meile taastuvenergia globaalne väljaarendamine. Me toetame DESERTEC projekti elluviimist, kus päikeseenergia-, tuuleenergia- või ka fotogalvaaniliste elektrijaamade abil on võimalik toota keskkonnasõbralikku energiat kõrbepiirkondades maailma tööstusriikide tarvis. Lahendused, mis eile veel tundusid utoopilised või kallid, on täna saanud tehniliselt ja majanduslikult teostatavateks või on need meie käeulatuses. Saksamaal on taastuvenergia loonud juba palju töökohti. Ka kasvavad arengu- ja üleminekuriigid saavad kasu uutest tehnoloogiatest oma arengu tõhusamaks elluviimiseks. 

Saksamaa kui maailma üks juhtivaid tööstusriike jätkab selle energiapöördega teed, millel nii tehniliselt kui ka plaanikohaselt juba ammu liiguti. Energiapööre ei mõju koormavalt meie efektiivsusele, keskkonnale või meie naaberriikidele, pigem avab ta hoopis ukse tõhusale, keskkonnasõbralikule, majanduslikule ja turvalisele 21. sajandi energiamajandusele. Me kutsume oma partnereid osalema tihedas ja konstruktiivses koostöös, et kasutada sellest tulenevaid võimalusi.