Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Eesti  ei ole majandussaar – siin mõjuvad süsteemirikked

    Euroala ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi majanduskasv aeglustus teises kvartalis keskmiselt 0,2% ning aastases võrdluses 1,7%-le. Euroopa majandus on hangumisohus, kusjuures murettekitav on eelkõige euroala kasvuveduriks olnud Saksamaa majanduskasvu ootamatult järsk pidurdumine, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Äripäeva meelest on trend selgeks ohumärgiks ka Eesti majandusele, sest kehvemad ajad ähvardavad ka Eesti eksporditurge ja sellega riigi peamist kasvumootorit. Pikemas plaanis tuleb ettevõtjail mõelda ekspordi mitmekesistamisele, suunates sealhulgas üha enam pilku jätkuvalt kasvavatele arenevatele turgudele.
    Kirjutasime alles eelmisel nädala oma juhtkirjas, et segased ajad nii turgudel kitsamalt kui ka majanduses laiemalt on lähiplaanis kestvad. Kui seni on viidatud, et börsidel toimuv ei peegeldu reaalmajanduses, siis avalikuks tulevad arvud viitavad üha enam vastupidisele.
    Majandusmootor hangub. Kuna Eesti sisetarbimine on endiselt madalseisus, on peamiseks ohuks majanduskasvule ekspordi hääbumine. Kui Kreeka või Portugali majanduslangus Eestit selles suhtes ei mõjuta, siis Saksamaa vähikäik võib juba jätta oma jälje.
    Jah, alles nädalapäevad tagasi kirjutasime, et statistikaameti esialgse hinnangul kasvas Eesti majandus teises kvartalis 8,4%, kusjuures 1,8% kasv võrreldes eelmise kvartaliga näitas oodatust positiivsemat arengut. Ka eestlaste kindlustunne on näidanud kasvumärke.
    Kuid Eesti majandus on väike ja avatud ning seotud vahetult teiste Euroopa riikide käekäiguga, mistõttu lainetused jõuavad paratamatult ka siia. Eesti ei ole majandussaar, vaid osake suuremast süsteemist.
    Nii ongi, et kuigi Saksamaa majanduses toimuv Eestit otseselt ei puuduta, teeb ta seda läbi Rootsi. Viimatimainitu on Eestile üks olulisemaid ekspordipartnereid. Rootsi rahandusminister Anders Borg tunnistas veel eelmisel nädalal, et ilmselt tuleb valitsusel kevadised optimistlikud majanduskasvuprognoosid üle vaadata. Sarnaseid murepilvi koguneb üha enam ka Soome kohale, kus kohalik majandusuuringute instituut teatas, et majanduskasvu aeglustumine on üsna ilmne ja surutise risk kasvanud. Viimast kinnitas Soome majandusminister Jyri Häkämiesi hinnang, et Soome majanduskasv hakkab aeglustuma.
    Eksport vajab mitmekesisust. Eesti on olnud väga paindlik kohaneja ning ümberorienteeruja. Ekspordi vallas on heaks näiteks Vene kriis, mis pani lõplikult ettevõtjad idalt läänele ümber orienteeruma. Kuid näib, et tekkinud on 1990ndatele sarnane situatsioon, kus piltlikult on kõik munad ühes korvis – seekord Lääne-Euroopas (Soomes, Rootsis).
    Ja kuigi need jäävad endiselt Eestile väga olulisteks partneriteks, tasub eelneva valguses pikemas plaanis hakata otsima uusi eksporditurge, mis ei asu Euroopas. On see Hiina, India või araabia maad, sõltub juba toote või teenuse potentsiaalist. Näiteks tänaseski lehes kirjutame, et Eesti ettevõtjate suurimad võimalused Lähis-Idas on ilmselt kolmes sektoris – ehitus, toiduainetööstus ning infotehnoloogia.
    Praegu ujub Eesti Kesk- ja Lõuna-Euroopaga vastuvoolu ning olukord on endiselt hea: majandus kasvab, töötus langeb ning tarbijate kindlustunne ja keskmine palkki viitavad tõusutrendile. Iseenesest hea alus tulevikuks. Kuid tulevik ei seisa paigal ning selle tuules sõitmiseks tuleb purjed õigeks seada – sattugu teele päri-, vastu- või tormituul.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.