Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Järgmise kümnendi suurim proovikivi on tööjõupuudus

    Reedel avalikustati uuring millest selgus, et Eesti energeetikasektoris jääb praeguste trendide jätkumisel kümne aasta jooksul puudu ligi tuhat kõrgharidusega spetsialisti. Äripäev kirjutab oma juhtkirjas, et tööjõu puuduse kasvutrend on erinevates, eelkõige kõrget kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades süvenemas ning seda vaatamata ametlikult kõrgele tööpuudusele. Probleemi võib hinnata järgmise 10–20 aasta üheks olulisemaks proovikiviks.

    Meenutuseks, juunis esitles sarnase uuringu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, millest selgus, et Eesti IKT sektor vajaks kohe 1700 inimest ja kolme aasta jooksul kuni 6500 töötajat. Aastaid on räägitud ka arstide ja õdede pidevast lahkumisest peamiselt lähinaabrite juurde, mistõttu on juba näiteks väiksemaid maakohti, kus pole perearstigi.
    Põhjuseid on mitmeid. Üheks kindlasti elanikkonna vananemine ja vähenemine. Eesti iive on pikas plaanis endiselt negatiivne ning seda pole suutnud kardinaalselt muuta ka kehtivad toetusmeetmed nagu emapalk. Läbimurret selles suunas oodata ei ole. Vastupidi, kasvumärke on näidanud ka eelkõige noorte väljaränne.
    See omakorda tähendab, et praegusel kujul jätkamine lähima kümnel-kahekümnel aastal ei ole enam võimalik. Ilmselt vältimatu lahendus on kvalifitseeritud võõrtööjõu kaasamine, mis aga toob kindlasti kaasa sügava ja identiteeti kõigutava ühiskonnamuutuse.Kuid vastav debatt ei taha kuidagi kerkida. Aeg-ajalt tööandjate poolt kõlavad hoiatused ja üleskutsed sumbuvad peagi. Kartes rahvusliku ksenofoobia puhkemist, ei soovi poliitikud tundlikul teemal faktidele ausalt näkku vaadata. Kas teema peab Eestile tulema šokina?
    Teine põhjus on töötajate lahkumine parematele marjamaadele. Iseenesest ei ole selles midagi halba ning jõuga kedagi Eestis hoida ei saa. Kuid ühtlasi näitab see, et Eesti on eeldatust konkurentsivõimelisem, kuid puudu jääb oskusest oma võimeid rakendada. Nii tuleks esiteks leida vastus, kuidas siduda Eesti maksumaksja arvel hariduse saanud töötajad kodumaaga, näiteks sõlmides vastavaid õppelepinguid, kus on sätestatud nõue töötada Eestis. Teiseks, kuidas leida olemasolevatele töötajatele tasuvamaid ja huvitavamaid väljakutseid. Siinkohal sobib näiteks arstidele ja õdedele MTÜ Teenusmajanduse Koda välja käidud idee luua Eestisse skandinaavlaste ravikeskus.
    Kolmandaks mõtlemine ja hoiakud. Endiselt on populaarsemad erialad, millel on kas piiratud perspektiiv (haldus, riigiteadus) või mis on lihtsalt tulusad (õigusteadus). Kuid kallimad ja jõukust tagavad erialad on pigem need, mis eeldavad praktilisi süvateadmisi – infotehnoloogid, insenerid, arstid jt. Muu hulgas tagavad just need tööd ka n-ö populaarsetele.
    Eelnimetatu mõjutab üha enam ka Eesti haridussüsteemi, mis võib oluliselt langetada majanduse konkurentsivõimet. Statistiliselt on umbes 15 aasta pärast keskmine Eesti õpetaja pensionär (praegu läheneb 50. eluaastale). Üks põhjus ameti madal prestiiž, aga ka madalad tasud kas või riigiametnikega võrreldes. Riik otsib lahenduste asemel endiselt vabandusi stiilis – midagi pole teha, oleme vaesed. Kui aga sarnast hariduspoliitikat jätkata, jääb hea õpetaja väljasurevaks liigiks ning Eesti majandusest alles vaid riismed.
    Kuidas edasi? Esiteks on tarvis debatti – kuhu suunas, kuidas ja kellega. Teiseks plaani. Ning kolmandaks tegusid.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.