• Jaga lugu:

    ÄP juhtkiri: Karastunud ettevõtjad usuvad edusse

    On positiivne, et vaatamata ebaselgele majandustulevikule on ettevõtjate usk iseendasse tänu kasvavale välisnõudlusele taastunud, ütleb Äripäev tänases juhtkirjas.

    Äripäev kirjutab kaaneloos, et investeeringud Eesti ettevõtete põhivarasse on jõudnud buumiaegsele tasemele. Täpsemalt investeerisid ettevõtted tänavu esimesel poolaastal materiaalsesse põhivarasse 1,1 miljardit eurot, aastatel 2007. ja 2008. oli investeeritav summa 0,1 miljardi euro võrra suurem.
    Äripäeva hinnangul on see positiivne märk sellest, et vaatamata ebaselgele majandustulevikule on ettevõtjate usk tänu endiselt kasvavale välisnõudlusele iseendasse taastunud. Kuid sedagi, et välisinvestorid hindavad Eesti ettevõtluskeskkonda kõrgelt. Äripäeva meelest võivad kaks eelnimetatud osutuda olulisteks sammasteks, mis toetavad Eesti arengut pikas perspektiivis võimaliku kriisi kiuste.
    Laias laastus on investeeringute kasvu taga kolm põhjust. Esiteks, edasilükatud investeeringute realiseerimine. Majanduskriisi ajal ning selle järgselt on ettevõtted tõmmanud kulusid koomale ning investeeringuid edasi lükanud, kuid nüüd on jõutud aega, kus samamoodi jätkata ei ole enam võimalik. Edasiseks arenguks on tarvis investeerida.
    Teiseks, eksporti toetav kasvav nõudlus. Mitmed Eesti tööstusettevõtted töötavad täisvõimsusel ja jätkuvalt kasvava välisnõudluse rahuldamiseks peavad tootmist laiendama. Nii ongi näiteks töötleva tööstuse investeeringute kasvu taga rahapaigutused  uutesse masinatesse ja seadmetesse suurenenud tellimuste täitmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel tehti tänavu esimesel poolaastal ligi viiendik investeeringutest töötlevas tööstuses ning need andsid veerandi kogu investeeringute kasvust. Tõsi, otsuseid tehakse kaalutletult ning hoolikalt riske hinnates.
    Kolmandaks välisinvestorite tulek. Äripäev kirjutas juba juulis, et välisettevõtjate huvi peale kriisi Eestisse investeerida kasvab jõudsalt ning selle põhjuseks on muuhulgas lihtne maksusüsteem ning finantskriisiga kaasa tulnud palgatase. Võib arvata, et ähvardav surutis sunnib näiteks Põhjamaade ettevõtjaid efektiivsust tõstma ning muuhulgas mõtlema ka firmade ületoomisele Balti riikidesse. Viimane võib tähendada investeeringute jätkumist Eestisse. Näiteks Soome ettevõtete kolimine Eestisse ei ole ilmselt uudiseks. Swedbanki hinnangul on paljud Soome suurettevõtted juba kohal ja nüüd on tulekul ka keskmise suurusega Soome ettevõtted.
    Eesti ettevõtjate suhteliselt kõrget usku oma ettevõtmistesse näitab ka majandususaldusindeks. Kuigi Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel oli august viies järjestikune kuu, mil majandususaldus kahanes, on usaldus tervikuna kui ka kõigi sektorite kindlustunde indikaatorid siiski üle ajaloolise keskmise ja Eestis toimunud majandususalduse langus on tagasihoidlikum paljudest Euroopa riikidest.
     
    Usaldusindeks on see, mis reastab Eesti taaskord edukatega ühte ritta. Vaatamata tugevale langusele on kõrgeim majandususaldus endiselt Euroopa majandusmootoril Saksamaal (107,0) ning üle ajaloolise keskmise on näitaja veel Leedus (106,5), Eestis (106,3), Rootsis (106,2), Luksemburgis (105,1), Lätis (102,8) ja Soomes (100,7). Kui jätta kõrvale pisike finantskeskus, on tegu Läänemere-äärsete riikidega.
    Mis edasi? Kuu aega tagasi soovitasime, et segased ajad ja sogane vesi sobivad Eesti ettevõtjale suure kala püüdmiseks nagu rusikas silmaauku. Usume, et võimalikud raskused loovad ka uusi võimalusi. Majanduskriisis karastunud ettevõtjatel tuleb neist lihtsalt kinni haarata.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.