Äripäeva arvates on käes õige hetk hindu tõsta!

Artiklist selgub, et kui mulluses põllumajandusfirmade edetabelis jäi esimesest sajast ca pooled kahjumisse, siis aastal 2010 oli esisajast miinuses vaid kuus! Põldurite käibed kasvasid 15protsenti, kasumid kiiremini kui me kiiresti kasvavatel ettevõtetel ehk gasellidel. Alles mõne nädala eest kirjutasime, et Eesti toiduainetöösturid teenisid mullu rekordkasumeid: "toiduainetööstus on haruldane majandusharu, mis elas kriisi üle kasumiga. Eriti hästi on läinud neil, kes ekspordivad suurema osa toodangust" (ÄP 9.09.2011).

Need on nüüd need efektiivistamise viljad, mida esimesed juba maitsta saavad. Kui aastal 2008 tõmbas progressiivsem osa Eesti ettevõtteist kulud koomale ning aastal 2009 pingutas püksirihma veelgi, siis täna saavad nad esimesi kulude kokkuhoiu tulemusi nautida. Kuid Äripäeva arvates on täna õige hetk hoopis hindu tõsta! Hea ettevõtja, kui suudad hinda tõsta, siis tõsta! Kes selleks veel valmis pole, sel tasuks vähemalt hinnatõstmise mõttega veidi mängida - see kasvõi teoorias läbi teha. Et siis esimesel võimalusel harjutatut praktikas rakendada.

Tõele au andes pole me ei esimesed ega ainsad hinnatõususoovitajad. Möödunudnädalasel Äripäeva konverentsil Äriplaan 2012 pöördus ka suurettevõtja Jüri Mõis kaasettevõtjate poole üleskutsega hindu tõsta. "Vähemalt sama palju kui tõuseb elektri hind," kõlas tema soovitus. Põhimõtteliselt ongi see ju parim ja lihtsaim viis kasumit kasvatada - midagi investeerima ei pea, lihtsalt tõsta hinda ja kasseeri kasumit. Samuti ei pea tarbija pahameelt kartma, sest viidates elektri hinna tõusule, äärmisel juhul tooraine hinnatõusule maailmaturul neelab ka kõige pahasem tarbija hinnatõusu alla.Loomulikult annab Äripäev endale ka aru, et tarbija ja töövõtja kõrvadele kõlab see üleskutse üsnagi ketserlikult. Ning, et iga järgnev artikkel mingis valdkonnas aina paranevatest majandustulemustest annab ka palgasurvele vunki juurde.

Alternatiiv? Kuid mõelgem - kuidas hindu tõstmata palku tõsta? Ainus võimalus oleks veelgi enam kulusid kärpida, ühest töötajast veelgi enam efektiivsust välja pigistada. Kuid meenutagem - ettevõtjad on juba mitu aastat kulusid kärpinud, ehk et kas praeguses olukorras, kus ettevõtjad on ettevõtete tõhustamisega viinud nii ennast kui oma töötajaid kurnatuse piirile, on veel palju kärpevõimalusi? Ning toorainehinnad maailmaturul on tõepoolest tõusuteel.

Koostöö. Teine suurettevõtja Ülo Pärnits on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kes palku ei tõsta, kaotab konkurentsivõimes, sest parimad tema töötajad lahkuvad, mõned neist kindlasti ka konkurendi juurde. Kuid kes palku tõstab, kaotab samuti konkurentsivõimes, sest tal on ju konkurendist suuremad kulud. Lose-lose olukord. Ning nii võibki esimene hinna- palgatõstja vabalt kaotajaks osutuda.

Üleskutse. Sestap kutsumegi nüüd Eestis tegutsevaid ettevõtjaid üles - kirjutagem tuleva aasta eelarvesse hinna- ja palgatõusud sisse ning tegutsegem siis üheskoos!

Autor: 1185-aripaev