Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Kurgid mulle, raha sulle" hariduses ei toimi
Sisuliselt ei ole Eesti tänane valik kas tasuline või tasuta kõrgharidus, Eesti valik on kas kõrg- või mitte kõrgharidus, kommenteeris Ülo Pärnitsa arvamusartiklit ja Äripäeva juhtkirja majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Tänane probleem on suuresti kvaliteediprobleem, eriti, kui me paneme täna pakutava kõrghariduse konteksti Eesti majanduse väljakutsete, -arengu, -hakkamasaamisega. See kvaliteedilatt peab tõusma täiesti uuele tasemele, me peame seisma tõelise kõrghariduse eest.
Teiseks, saades aru Ülo Pärnitsa motiividest, juhiks siiski tähelepanu asjaolule, et see turu suhe: „kurgid mulle, raha sulle“, kõrghariduse puhul Eesti suuruses riigis ei toimi. Pean silmas eelkõige just inimeste arvu, inimressurssi.See, et see turu suhe ei ole seni toiminud, on minu arvates kinnitus paljuski me riigi senise arenguloo kohta – oleme ju näinud igasugust kõrgharidust.Selle kinnituseks on tänane TTÜ, kelle suur väljakutse on kõrge tasemega inseneride ja tehnoloogiainimeste ettevalmistamine, et toetada me majandust eesootavaid struktuurseid muutusi. Senine kvaliteedikompositsioon, kus valdavad on pehmed erialad, ei kõlba mitte kuhugi.
Kolmandaks, mind paneb käimasolevas debatis imestama, et avalikkuses kõige valjuhäälsemad haridusminister Jaak Aaviksoo või IRLi oponeerijad on need osad me kõrgharidusest, kelle mõistetav ärimudel ja motivatsioon on see, et üliõpilane oleks kõrgkoolis võimalikult kaua ning, et võimalikult palju tuleks inimesi sisse. Nagu restoranipidaja, kelle eesmärgiks on, et klient istuks laua taga võimalikult kaua ja muudkui tarbiks ning, ja restoran oleks kliente pungil täis.Me peame nende kõlavate sõnavõttude taga nägema väga kitsaid huvisid, mis aga Eesti majanduse väljakutseid 5-10 perspektiivis absoluutselt ei rahulda. Me majandus vajab rohkem sedalaadi inimressurssi, kes oleks võimeline tootlikkuse tasemel üles ronima. Ja see hakkab peale efektiivsest kõrgharidusest. Kõrgharidust pakutagu pigem vähem aga paremini.Ühesõnaga, kui ma vaatan neid oponeerijaid ja neid väiteid, siis see on ühepäevane motivatsioon, mis ei vasta meie kõrghariduse rollile pikas perspektiivis.
Neljas punkt. Mina laiendaks selle tasuta kõrghariduse nõude üheks Eesti riigi rahvusvahelistumise oluliseks märgiks. Sest kui me võitleme globaalsel turul ajude, talentide pärast, on selge, et me kõrgkoolid võiks olla kanal, kuhu ajud, inimesed üle kogu maailma võiks kokku tulla. Täpselt nii, nagu mitmed põhjamaad seda teevad. Meie kõrgkoolid peaks olema sellisel tasemel, et inimesed tuleks siia õppima. Tasuta. See on ju loomulik samm olukorras, kus rahvusvaheliselt käib armutu võitlus ajude pärast. Eestile on kasulik meelitada siia ajusid ning me saame seda teha lisaks kvaliteedile ka mitteõppemaksuga.
Kuid nii, nagu me ei kujuta ette, et Rakvere Tarvas hakkaks kunagi mängima NBAs, tuleb mõista, et meie kõrgkoolid ei hakka hariduses kunagi mängima võrreldavas liigas, me peame endile leidma sobiliku liiga. Tasuta kõrgharidus tagab aga selle, et me oleme atraktiivsed. Usun, et see hakkab Eesti majandusele kasu tooma.Viiendaks on oluline, et kvaliteedi tõstmine tähendab ka rahvusvahelistumist, see tähendab, et õppejõudude liikumine peaks olema totaalne. Et välisõppejõud tahaks ja saaks siia tulla, et meie õppejõud saaksid liikuda. Kavandatav kõrgharidusreform sellega otseselt ei tegele, kuid see loob mehhanisme, kuidas motiveerida rahvusvahelist õppejõudude liikumist. See tähendaks ka rahvusvaheliste üliõpilaste märkimisväärset kasvu. Täna seda liikuvust väga palju ei ole ning konkurents õppejõudude seas on sisuliselt ülinõrk.
Kuuendaks, mis puudutab aga õppimise kõrvalt töötamist. Esmalt kinnitan, et olen nüüd väga subjektiivne, mingeid mõõtmistulemusi mul ette näidata pole, kuid suheldes paljude ettevõtjatega, suheldes paljude tudengitega, on kõrvu jäänud väited, et Eesti kõrgkoolide ja välismaiste kõrgkoolide õppeintensiivsus on täna täiesti öö ja päev. See nõuete pakett peab olema palju kõrgemal. Olen veendunud, et tugevate oskuste ja teadmistega spetsialistiks saamiseks on vaja keskenduda, seda ei saa teha muude tegemiste kõrvalt. Kõrvalt töötamine on minu meelest võimalik vaid nende erialade puhul, kus töötamiseks nõutakse tegelikult keskharidust.
Autor: Harry Tuul, Juhan Parts