Karu avab kaardid

Meremehena olen õppinud, et vastutuult ikka minna ei saa – loodus on selleks liiga võimas! Nii nagu meri ja ilm, on ka majandus tsükliline ning nüüd mõistavad seda mitte ainult kõige nupukamad investorid. Mõned Olympicu aktsionärid on viimasel ajal kahelnud meie ideedes või võimes neid teostada. Selleks pole põhjust.

Ka mina olin pettunud, kui mõne aasta eest tuul pöördus ja olime tormi tõttu sunnitud otsa ringi pöörama ning ei jõudnudki uutesse sadamatesse, nagu algul planeeritud. Nii mõnigi “regatil” osaleja jätkas teekonda ja sattus veelgi suurematesse probleemidesse, kõige hulljulgemad aga paraku uppusid tormisel merel. Viimase buumi ajal uskusid paljud, et see kasv kestab igavesti. Meie Olympicus kunagi nii ei arvanud, kuid samas lootsime, et see tõus kestab kauem. Nii olime ka meie laienemistuhinas ehk liiga optimistlikud.Praegu on mul hea meel, et meil oli oidu mitte jätkata. Asi ei olnud siis ega ole ka praegu ideede puuduses, vaid ebasobivas majanduskliimas nende teostamiseks. Viimased aastad on meid kõik õpetanud “suure pildiga” üha rohkem arvestama.

Maailm meie ümber. Täna, mil nn topeltpõhi on ilmne, tuleb rasvakihti koguda, et ka ees ootavad keerulised ajad vastu pidada. Edasisi samme astume ikka põhimõttel “seitse korda mõõda, üks kord lõika”. Ei, me ei teinud ka varem oma otsuseid kergekäeliselt, kuid nüüd oleme kogenumad ja karastunumad. Usun, et Eesti on siiani säilinud just tänu sügavale talupojatarkusele. Hiljuti ütles Danske panga peaanalüütik Lars Christensen: “Kui kogu Euroopa käituks nii nagu Eesti, siis me sellises kriisis ei oleks.” Paraku kogu Euroopa nii ei ole käitunud ja meil tuleb hoopis mõelda erinevatele tumedatele stsenaariumidele.Kas või sellele, mida võib endaga kaasa tuua lõunapoolsete riikide lahkumine eurotsoonist. Ning kuigi võib tunduda, et väikesest Eestist siin palju ei sõltu – mis paraku on ka tõsi – ei ole me vabad kohustusest juba nüüd erinevateks arenguteks valmistuda. Mured, ning mitte väikesed, on ka ameeriklastel. Viimase viie aastaga on dollarite kogust suurendatud 4–5 korda, mida dollari kogu 200aastase ajaloo jooksul ei ole kunagi juhtunud.  Olen kaugel sellest, et rõõmustada dollari ja euro nõrgenemise üle. Samas paneb see meid uute valikute ette nii praegust tegevust kui kogu kontserni tulevikku planeerides.Olympic valmistub uuteks väljakutseteks, kusjuures jõujooned ja areng on liikumas Aasia poole. Äsja Singapuris toimunud konverentsil jagasin lõunalauda nelja kohaliku ettevõtjaga, kes olid Hiina, India, Malaisia ja Briti päritolu ning vaidlesid omavahel tuliselt mitmel teemal, sealhulgas ka Eesti peaministri hiljutise visiidi teemal. Hoolimata erinevatest seisukohtadest õhkus neist üldine üksmeel ja lauast lahkuti sõpradena. Just seda kogenuna tekkis mul unistus veelgi edukamast Eestist – Eestist, kus kõik inimesed suudaksid omavahel nii sisukalt ja samas nii sõbralikult ühise tuleviku nimel vaielda, aga ka tõsiselt pingutada.

Aasia võidukäik. Aga vaadakem faktidele otsa – Hiinas elab juba praegu rohkem dollarimiljonäre kui Euroopas, majandus kasvab metsiku hooga ning tõmbab kaasa ka ümberkaudsed maad. Jah, ka neil on majanduse ülekuumenemise märke näha, kuid erinevalt läänelikust majandusruumist on seal keskpank ja riik astunud samme, et olukord kontrolli alt ei väljuks. Ei maksa ka unustada, et tänu madalale asetatud latile peaks neil ka esimese suurema kriisini omajagu aega olema. Kui aga seal peaksid asjad kiiremini hapuks minema, siis see oleks alles tõeline proovikivi kogu maailma majandusele.

Mida me teeme täna. Jah, kindlasti on ühel päeval tulemas ka investeeringud täiesti uutele turgudele. Samas ei ole Olympicu pilk niivõrd suunatud Euroopasse, vaid pigem kasvavatele turgudele Aasias ja mujal. New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini – mees, kes ennustas ette nii kinnisvara- kui ka krediidikriisi – on öelnud, et liigne globaliseerumine ei too maailma majandusele head. Olen ka ise sellele palju mõelnud, kuid usun, et suhtudes piisava austuse ja arusaamisega rahvuslikesse eripäradesse, oleme võimelised edu saavutama mis tahes perspektiivsel turul. Selle ettevalmistamiseks värskendame strateegiat.Ettevõtte praegune eesmärk number üks on kindlustada oma turuosa ja stabiilne kasumlik tegutsemine nendes maades, kus oleme kohal. Nendel turgudel plaanime juba lähiajal avada ka uusi kasiinosid. Oleks lubamatu kättevõidetusse hooletult suhtuda, nagu oleks lubamatu hoida edasiseks arenguks kogutud raha ainult deposiidina või mängida negatiivset tulu pakkuval võlakirjaturul.

Miks kuld? Meie otsus paigutada osa vabadest vahenditest investeerimiskulda tekitas vastakaid arvamusi. Samas on kuld tänase päeva seisuga ainuke instrument, mis on keerulistes oludes vastu pidanud. Nii on see olnud alati, kui pabervarad on oma väärtust kaotanud. Olukorras, kus reaal­intress on negatiivne ning inflatsioon panga­deposiidist kõrgem, on kuld olnud alati üks väheseid investeeringuid, mis vastu peab.Enamik suurte riikide keskpankasid on viimastel aastatel kulla osakaalu oma reservides suurendanud. Eriti markantselt paistavad silma Hiina ja Venemaa, kes on ostnud oma reservidesse tuhandeid tonne ning lubanud seda jätkata, et väärtust kaotava dollari hegemooniale vastu seista. Selle aasta kolme kvartaliga on keskpangad ja valitsused ostnud kulda juurde 203,5 tonni. Ainuüksi teises kvartalis osteti juurde 69,4 tonni, mis on neli korda rohkem kui mullu.Septembris teatas Venemaa keskpank, et plaanib aasta perspektiivis osta 51 tonni ja kokku 100 tonni kulda. Hiina keskpank teatas samas otsusest osta 20–30 tonni igal kuul järgmise paari-kolme aasta vältel. Bloombergi kinnitusel paigutas ka maailma üks suuremaid pensionifonde TheUniversity of Texas InvestmentManagementCo selle aasta alguses oma 20 miljardi dollari suurustest varadest 5% kulda. Kulla hinnaks prognoosib UBS lähemal aastal  2000–2350 ja Julius Baer 2000–2300 dollarit unts. Kui veel Bernanke otsustab USAs uue stimuleerimispaketi 3EQ mahuga 2 triljonit dollarit välja lasta, võib ainult ette kujutada, mis juhtub kulla hinnaga.Mul ei ole mingit soovi ega huvi teha reklaami investeerimiskulla pakkujatele, kuid selles valguses tundub meile mõistlik maandada vabade vahendite riske osaliselt kulla kaudu. See on olnud seni kasumlik otsus ning riskid teoreetilise hinnalanguse vastu oleme maandanud “stop loss limit” lepingu kaudu. Keskpangad ei ole spekulandid ning seda ei ole ka Olympic, kuigi meie võetud positsioon võib olla lühem kui nende oma. Samas oleme viimasest kriisist saanud korraliku õppetunni ega taha suunata vabu vahendeid strateegilistesse investeeringutesse, mille perspektiivis me ei saa kindlad olla. Just vastutustundetu investeerimine oleks tänastes oludes kõige selgem käitumine aktsionäride huvide vastu.Ükskõik, kas räägime poliitikast, trendidest maailma majanduses, Olympicu tänase päeva efektiivsusest või hoopis homsetest arengukavadest, on meie tegelik missioon pakkuda inimestele (kasiino)elamusi.