Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Pangajuhtidel aeg piduri asemel gaasi vajutada

    Eesti majanduse käekäik sõltub olulisel määral just Priit Perensist, Riho Undist, Vahur Kraftist ja Aivar Rehest.

    Kuid aasta elavdaja asemel ähvardab Eesti nelja suurima, vastavalt Swedbanki, SEB, Nordea ja Sampo, kommertspanga juhti aasta piduri tiitel.
    Äripäeva hinnangul sõltub olulisel määral just Priit Perensist, Riho Undist, Vahur Kraftist ja Aivar Rehest Eesti majanduse käekäik mitte ainult järgmisel, vaid ka sellele järgnevatel aastatel. Neist neljast sõltub, kas jätkub Eesti majandusest raha välja viimine, mis võib pärssida Eesti ettevõtete edasist arengut ning viia hullemal juhul majanduse surutisse. Või antakse ettevõtjatele hapnikku, mis lubab majandusel veidi vabamalt hingata.
    Pangad tõmbavad tegevust koomale. Eile esitas Eesti Pank karmi prognoosi, mille järgi Eesti majanduskasv aeglustub tuleval aastal ligi neli korda. Kuid vastupidiselt maailma lõpu kuulutajatele, kutsus Eesti Panga juht Andres Lipstok ettevõtjaid olema julgemad äri ajamisel. Ettevõtjad on aga seni kurtnud, et äri arengut pärsib ebakindluse kõrval ka laenukraanide suletus. Näiteks Nordea, mis seni konkurentidele agressiivse laenajana pinnuks silmas oli, teatas kavatsusest oma strateegiat leebemaks muuta. SEB ja Swedbank tegelevad aga koondamiste ja nende järel vabaks jäänud pindade väljaüürimistega. Sõnaga on pankade prioriteediks tegevuse koomale tõmbamine.
    Kui eelnevalt on pankade tegevust kritiseerinud majandusminister Juhan Parts, kutsudes pangajuhte üles majandust elavdama ja peakontorite käskudele vastu seisma, siis eile ühines temaga ka Eesti Panga president Andres Lipstok öeldes, et Eesti pankadel on hea kapitaliseeritus ning hoiuste-laenude suhe, mis loob hea aluse laenude andmiseks. Liptsok läks sammu võrra kaugemale ja pakkus selleks ka plaani, teatades, et Eesti Panga kaudu võivad Eestis tegutsevad pangad küsida rahapoliitilist laenu 1% intressimääraga. Seega ei pea paika väide, nagu peaks Skandinaavia pangad ilmtingimata raha eest rohkem maksma.
    Pangajuhid väidavad, et laenu pakutakse ka praegu ja tulevikus vastavalt nõudlusele, kuid möönavad, et raha pakkumine väheneb. Ettevõtjate hinnangul karmistati laenutingimusi järsult kriisi ajal ning senimaani on vajalike vahendite kaasamisega suuri raskusi. Teine vastuargument on, et otsused sünnivad kusagil mujal – Stockholmis või Kopenhaagenis. Kuid see ongi Perensi, Undi, Krafti ja Rehe töö: teha emapankadele selgeks Eesti tegelik olukord ja vajadused. Ning rahuldades nõudlust ja vajadust, teenida omanikele kasumit. Näib, et praegu arvestatakse kohaliku turu ootustega vähe.
    Kuid siin on ka teine mõõde. Alles eelmisel kuul pärjati üks juhtivatest suurpankadest aasta vastutustundlikuma ettevõtte tiitliga. Kahtlemata väärt tunnustus omandab aga uues kontekstis teise mõõtme. Eestis tegutsevad pangad ei ole ainult kasumi huvides tegutsevad ettevõtted. Seda ka, kuid selle kõrval on neil laiem vastutus ühiskonna ees ja seda eelkõige läbi oma põhitegevuse - raha vahendamise. Kuid praegu on just viimase arvelt püütud koonerdada.
    Pankade vastuoluline ja ühest äärmusest, kus raha jagati valimatult, teise, kus kasumit tootval ettevõttel ei pikendata või ei anta laena, liikumine ei ole mitte kellelegi kasulik. Pankade vastutustundlik Põhjamaine kuvand mõraneb. Perens, Unt, Kraft ja Rehe seisavad valiku ees - kas olla passiivne või aktiivne. Kas hoida jalga piduril või vajutada ka gaasi. Nende valikust sõltub rohkem, kui nende isiklik saatus.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Saksamaa suurim Vene gaasi importija teatas 12,3 miljardi euro suurusest kahjumist
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Valitsus teisaldab punamonumendid Narvas. Kallas: Venemaa üritab monumente ära kasutada
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.