Seaduse karmistamine ei tohi peletada välisinvestoreid

Elamislubade väljastamise nõuded muudatuste pöörises: kas laps koos pesuveega välja?

Päevakajaline fiktiivsete elamislubade väljastamise skandaal on toonud kaasa riigi tegutsemise loa väljastamise nõuete karmistamise suunas. Enne nõuete karmistamist, mille eesmärgiks on muuhulgas vältida elamislubadega kauplemist, tuleks siiski hinnata võimaliku regulatsiooni mõju välisinvestorite huvile Eesti vastu. 

Välismaalaste seaduse muutmisel on kaalutud mitmete lisanõuete kehtestamist, mis peaksid vältima elamislubade põhjendamatut väljastamist. Näiteks leitakse, et loa peaks saama vaid sellise äriühingu juhtorgani liige, millel on olnud kindla aja vältel reaalne majandustegevus. Ettevõtluseks antavate elamislubade osas kaalutakse investeeringu summa tõstmist, selle tõendamise nõuete karmistamist ja nõuete täitmise kriitilisemat hindamist.

Samas tuleks hinnata, kas ühe või teise lisanõude kehtestamine võiks mõjutada negatiivselt võimaliku investori huvi Eestisse investeerida. Õigusnõustajatena oleme juba kogenud, kuidas elamislubade väljastamise praktika on viimastel nädalatel rangemaks muutunud.

Elamisloa saamise nõuete karmistamisel ei tohiks unustada, et juba kehtivate välismaalaste seaduse nõuete täitmine põhjustab Eesti ettevõtjatele teatava erikompetentsi puudumise korral hädavajaliku välistööjõu kaasamisel märgatavaid raskusi. Lisaks on ettevõtluseks antavate elamislubade saamise nõuded püsinud muutumatutena juba pikemat aega ja seetõttu oma tõhusust tavapärases praktikas tõestanud. Nõuete karmistamine ei tohi viia selleni, et välisinvestorid kaotavad huvi Eestisse investeerimise vastu olukorras, kus eri riikide ärikeskkondade konkurents on pidevalt tihenemas ja järjest süvenev finantskriis püstitamas üha uusi väljakutseid.

Kuni otsustatakse vajalike muudatuste kehtestamine, tuleks teostada järelkontrolli lubade osas, mille suhtes on põhjust eeldada mittevastavust seadusega. Kuigi praegu on meediast jäänud kõlama väide, et äriühingu juhtorgani liikmena ja ettevõtluseks antud elamislube on massiliselt väljastatud seaduse mõtet eirates, tahaksime loota, et järelkontroll ei muutu lauskontrolliks, millega Eesti riik võiks enda usaldusväärsust ka õigete kavatsustega välisinvestorite silmis õõnestada. Kindlustunne tuleks tagada neile, kelle elamisload on taotletud seadust järgides.

Seepärast loodame, et kõiki muudatusi kaalutakse tõsiselt, vältimaks pettuste ennetamise juures ka välisinvestorite huvi vähenemist Eestisse investeerimise vastu.

Autor: 1185-aripaev