Tuulepargiettevõtted koonduvad

Vajadus ühinemise järele tuleneb Nelja Energia kiirest arengust ning laienemisest viimase viie aasta jooksul. Mõnest projektist alguse saanud ja tänaseks suureks organisatsiooniks kasvanud ettevõtet pole enam otstarbekas hallata juhtimislepingute kaudu. Uus struktuur annab uut jõudu pooleliolevate elektrijaamade valmimiseks kolmes Balti riigis ning arvestades taastuvenergeetika ressursimahukust on ühinenud ettevõte kindlasti elujõulisem investor.

Lisaks sellele, et lõpetame Eestis pooleliolevad maismaa tuulepargid ja kaks biogaasijaama, vaatame piiri taha. Plaanime ehitada kaks tuuleparki Leedus ja ühe Lätis. See tähendab lähiaastatel vähemalt 150 miljoni eurost investeeringut Baltikumi taastuvenergeetikasse, millele lisandub hiljem veel meretuulepargi maksumus. Leedu turu muudab perspektiivseks fakt, et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks, kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on hetkel prioriteet. Lätis on täna tuuleenergia koguvõimsus Eestist kuus korda väiksem, mistõttu on väljavaated taastuvenergeetika valdkonnas head. Plaanime laieneda ka teistesse taastuvenergia valdkondadesse, eeskätt biomassist energia tootmisesse. Biogaasi potentsiaal pole kaugeltki nii suur kui tuuleenergial, kuid selle muudab energeetika mõistes efektiivseks tehnoloogia, kus koos biogaasimootoritega saavutatakse elektriline kasutegur üle 40%. Erinevalt elektrituulikutest töötavad biogaasijaamad pidevalt, aastas ligikaudu 8000 tundi. Lisaks saab elektritootmise protsessis vabaneva heitsoojusega varustada kohalikku kaugküttevõrku, aidates nii piirkonna soojuskulud kontrolli alla saada.

Võttes kokku tuuleenergia, biogaasi, biomassi ning hüdroenergia, moodustab Eestis taastuvenergia praegu ligi 15% kogu elektri tarbimisest, sellest 5% katab tuuleenergia.. Juba mullu jõudis tuulest toodetud elekter ligikaudu 100 000 kodusse ja selle tootmisest teenitud raha mitmel pool ka kohaliku elu edendamisesse. Virumaal ja Läänemaal loodud mittetulundusühingud toetasid 2011. aastal kohaliku tuulepargi poolt toodetud elektrienergia tuludest näiteks nii Hanila vallas kohalikku kultuuri kui ka Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamist.

Nelja Energia, mis toodab kaks kolmandikku kogu Eesti tuuleenergiast, plaanib samasugust koostööd jätkata, ehitades lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid Aseris, Paldiskis, Kundas ja Hanilas ning meretuulepargi Loode-Eestis. Lisaks keskkonda säästvale energiatootmisele on tegemist innovatiivse valdkonnaga, mis loob baasi kohaliku energiatööstuse tekkeks. Selle kinnituseks on Eestis juba mõned aastad tagasi loodud tööstusettevõtete võrgustik ehk klaster, mis pakub tuuleenergia tööstusele mitmesuguseid seadmeid ja teenuseid.

Arvan, et taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia, katab varsti arvestatava osa Eesti elektritarbimisest. Kütuse ja saastevaba tuuleenergia on siinjuures kõige soodsam lahendus. Nelja Energia kõige esimesed tuulikud Virtsu I tuulepargis tähistavad tänavu kümnenda tegevusaastat, mis tähendab, et kahe aasta pärast lõppeb nendele tuulikutele taastuvenergia toetuse maksmine.

Autor: Martin Kruus, Vilja Kiisler