• OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%100,7
  • OMX Baltic−0,08%262,54
  • OMX Riga−0,96%870,18
  • OMX Tallinn−0,11%1 698,74
  • OMX Vilnius−0,15%996,4
  • S&P 5000,54%5 626,02
  • DOW 300,72%41 393,78
  • Nasdaq 0,65%17 683,98
  • FTSE 1000,39%8 273,09
  • Nikkei 225−0,68%36 581,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%100,7
  • 30.01.12, 07:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Turud reitinguid ei usu

Reitinguagentuur Standard & Poor’s kärpis 13. jaanuaril üheksa euroala riigi reitingut. See võib olla alles algus, kuna mitmete riikide reitinguväljavaadetele anti negatiivne hinnang. Kuid reitingukärped ei ole viinud Euroopa finantsturge langusse, võlakirjaoksjonid õnnestuvad ning euro kurss on survele küllaltki stabiilselt vastu pidanud.
Finantsturud olid juba arvestanud mitmete riikide reitingukärbetega. Sealhulgas et Prantsusmaa võib jääda tippreitingust ilma. Sellepärast ei olnud näha ka suurt kukkumist varade hindades. Paanika oleks tekkinud, kui Prantsusmaa reitingut oleks kärbitud kahe pügala võrra või kui oleks mindud Saksamaa reitingu kallale.
S&P jättis eelmise aasta augustis tippreitingust ilma ka USA. Võrreldes teiste reitinguagentuuridega, nagu Moody’s ja Fitch, on S&P olnud rangem. Kui ranged on olnud finantsturud? Pärast seda, kui S&P kärpis USA reitingut, on Ameerikal hästi läinud. USA võlakirjad, dollar, isegi riskantsed varad nagu aktsiad on rallinud mitme aasta kõrgeimale tasemele. S&P reitingukärbe euroalale ei ole vähendanud nõudlust riikide võlakirjade järele ning perifeeriariikide võlakirjade tootlused on pärast seda alla tulnud.
Suure tähelepanu all oli ka eelmisel nädalal toimunud Prantsusmaa võlaoksjon, mille käigus müüdi 51 nädalase tähtajaga võlakirju 1,9 miljardi euro väärtuses. Võlakirjatootlus vähenes võrreldes eelmise oksjoniga 0,45%-lt 0,40%-le. Ka Itaalia ja Hispaania said möödunud nädalal edukalt enda võlga müüa. Finantsturud on siiani vaadanud reitingukärbetest mööda ning on ka põhjust.
21. detsembril pakkus Euroopa Keskpank (EKP) 3 aasta pikkust likviidsuslaenu madala 1%. Idee on lihtne: pangad ostavad kõrge tootlikkusega riigivõlakirju tagatisena, et saada laenu. Pangad said odavat raha ning võivad seda ka edaspidi kasutada riigivõlakirjade ostmiseks. See on aidanud ka seletada, miks perifeeriariikide võlakirjaoksjonid on õnnestunud ning miks ka pikaajaliste võlakirjade tootlused on hakanud alla tulema.
EKP korraldab samasuguse pakkumise ka järgmisel kuul. Isegi kui mitmete riikide reitinguväljavaated on negatiivsed ning oht edasisteks reitingukärbeteks püsib suur, võib Euroopa Keskpanga likviidsusprogramm olla piisavalt tõhus, et hoida ära suuri kukkumisi varade hindades. Seda muidugi ka eeldusel, et pangad hakkavad üksteisele rohkem laenama ning rekorddeposiitide arv Euroopa Keskpangas väheneb.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.09.24, 10:38
Suur analüüs: majanduskasvu aeglustumine on jõudnud kindlustussektorisse
IIZI finantsjuhi Kaido Kepi sõnul jõuab majanduskasvu üldine aeglustumine kindlustussektorisse viitega, mistõttu on tunda turul kerget jahenemist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele