Kui poliitik vahetab aususe juudaseeklite vastu

Tülgastav oli teada saada, kuidas Eesti neljanda linna esimene mees ei olnud oma otsustes vaba ega tegutsenud mitte linnakodanike, vaid hoopis ühe või teise linnas ärihuve omava ettevõtja huvides. Hirmu tekitab see, kui paljude poliitikute või ametnike jaoks on selline käitumine igapäevane.

Võiks arvata, et noortekogust Keskerakonna tegevsekretäriks ja sealt Pärnut juhtima saadetud Viisitamme käitumine on erandlik. Kuid Viisitammest on kõigest ühe aastaga kujunenud süsteemi produkt. Süsteemi, mis ei mõista kunagi liikmete ebaeetilist käitumist hukka. Isegi kui selline käitumine tuleb ilmsiks aastaid hiljem, on süsteemikaaslaste suud lukus. Sest ei saa ju kritiseerida kamraadi, kes käitub nagu paljud teised tema ümber. Teda võetakse kui õnnetut ohvrit, kes jäi kogemata vahele.

Mõjuvõimu rahaks vahetamine on selles süsteemis avalik saladus ja paljudel ka äratehtud asi. Kui noorpoliitik teeb esimesi samme poliitikas ja näeb, et vanemad kolleegid lasevad ärimeestel arveid kinni maksta, ning kui neile ärimeestele tehakse vastutasuks soodustusi, siis kuidas peaks ta käituma? Kui tahad tegijaks saada, siis ikka samamoodi. Ja tekibki arusaam, et poliitikas peavadki asjad nii käima.

Ärimehel on samuti kasud sees. Need summad, mida poliitikud küsivad, ei võta hinge kinni, neid saab ettevõtte kuludesse kanda ning avalikkus ei tea temast kui erakonna toetajast mitte midagi. Ehk kui poliitik teeb kellegi äri edendamiseks mõne otsuse, siis ei ole seda võimalik kuidagi raha andmisega seostada.

Kohus Viisitammel süüd ei tuvastanud ning kuuldavasti on ta praegu Rein Kilgi juures tööl. Kilgi osalusega Pärnu Stividorid oli üks Viisitamme valimiskampaania ja reiside rahastaja. Pole sel poliitiku elul häda midagi, võivad uued noorpoliitikud praegu kõrvalt vaadates arutleda.