Misasja nad küll tahavad?

Tõsi on siiski see, et streigiga liitunud huvigruppidel on peale õpetajate toetamise ka omad eesmärgid, mis erinevalt õpetajate selgetest nõudmistest kuigi hästi kommunikeeritud ei ole. Seetõttu polegi imeks panna, et keskkonnaminister Keit Pentus riigikogu infotunnis energeetikuid õpetajate palgamure „lörtsimises“ süüdistas, väites, et selline „naljategemine“ jääb talle arusaamatuks. Arusaamatust on väljendanud ka peaminister Ansip, kelle meelest on õpetajate palganõudmine kadumas võõraste lippude varju, poliitiliselt arusaamatute nõudmiste taha.

Isegi kui toetusstreikijate nõudmised on halvasti kommunikeeritud, tuleks peaministril ja teistel võimupoliitikutel teha katse mõista, mis on nii laialdase rahulolematuse põhjus. Üks on kindlasti seesama kommunikatsioon: valitsus ei ole kiireid ja järske otsuseid langetades ise kommunikatsioonis kuigi efektiivne olnud. Ma ei pea siinkohal isegi mitte silmas fooliumimütsikeste ja „ma ei viitsi kommenteerida“-tüüpi fopaasid, mis suuresti kinni isikuomadustes, vaid laiemalt soovimatust selgitada, põhjendada, diskuteerida. Te ei saa aru selle pärast, et pole ise püüdnud ennast arusaadavaks teha. Te ei saa tahta, et rahulolematud teist kommunikatsioonis paremad oleksid.

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler