Kas kõrgest inflatsioonist saab uus normaalsus?

Kui eelmisel aastal suutis majanduskasv inflatsiooni ületada, siis sel aastal ei pruugi praeguste prognooside järgi niimoodi minna. Veebruari lõpus avaldas Euroopa Komisjon Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi. Võrreldes novembris prognoositud 3,2% kasvuga langetati Eesti prognoosi enam kui poole võrra, 1,2%ni. Kogu euroalale nähakse 0,3% langust.

Välismõjud. Eesti selle aasta jaanuari inflatsioon võrreldes eelmise aastaga oli 4,5%, olles euroala kiireim. Rahandusministeeriumi sõnul tõstis inflatsiooni eluasemekulude kasv, mis omakorda oli valdavalt seotud kütuste kõrgete hindadega.

Lisaks avaldasid inflatsioonile mõju aasta algusele iseloomulik hindade ülevaatamine kaupmeeste poolt ja mootorikütuse kallinemine, kus oma osa oli euro mõningasel odavnemisel. Toornafta hindu mõjutab maailma suurima naftatarbija USA oodatust parem majanduskasv ning lääneriikide tuumaprogrammi seotud konflikt Iraaniga, kes on maailmas viies naftatootja.

Isegi kui konflikt Iraaniga leiab mingisuguse lahenduse, on maailma areenil sellised arenevad riigid nagu Hiina, India, Brasiilia, kus majandus kasvab ning nõudlus toorainete järele suureneb.

Kui vaatame möödunud aasta Eesti majandusnäitajaid: kasv 7,5%, raha ostujõud langes 5,1%, reaalpalk kasvas neljandas kvartalis 2,1%, siis praegusel aastal on kasvuprognoos nõrgem ning inflatsiooniprognoos ületab majanduskasvu. Sellistes tingimustes võib reaalpalga kasv üldsegi pidurduda.

Kas Eesti jaoks ongi kõrge inflatsioon “uus normaalsus”? Sõltumine maailmaturu hindadest ei ole ainult Eesti mure. Riigid saavad ise ära teha, et enda sõltuvust naftast vähendada. Ühe lahendusena võiks suurendada investeeringuid alternatiivenergiasse. Praegu, mil naftatarbimine kasvab kahekiiruseliselt ning Euroopa ja Ameerika on sunnitud kõrgeid naftahindu sisse importima, seisavad lääneriigid silmitsi nõrgema kasvu ja kõrgemate hindadega. Kuidas sellises võidujooksus inflatsioon kujuneb, saab olema keeruline prognoosida.