ÄP: lohakus hävitab liisingufirma usalduse

Äripäeva hinnangul on kõnealuses juhtumis suurem vastutus liisingufirmal, mille käsutuses on suurem kompetents ja pikaajalised kogemused. Kuna pangaga seotud liisingufirma kaupleb eelkõige usaldusega, ei tohi ta endale lubada lohakust asjaajamisel ega võimaldada seda ka oma partneritel.Prokuratuur ei oleks ilmselt uurimist algatanud, kui tegemist oleks üheainsa liisingufirma tehtud näpuveaga, ent vigu on alates kliendiga lepingu sõlmimisest tehtud mitu. Nimelt erines lepingusse kirja Suzuki mudel liisitava auto tegelikust mudelist, auto tehasenumber oli paberites aga liisitud auto oma. Liisingufirma ei parandanud oma viga ka hiljem, kui auto kliendilt inkasso abil ära võeti. Ka müügikuulutuses oli sõiduki kohta märgitud valesid andmeid, mis annab kliendile põhjust arvata, et autot üritati maha müüa turuhinnast odavamalt.

Vigu tehti rohkemgi.  Paberite järgi jõudis masin edasimüüja käsutusse kaks nädalat hiljem, kui oleks pidanud. Kus see vahepeal oli, pole siiamaani teada. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis olid kirjas talverehvid, edasimüüja koostatud aktis neid aga enam ei ole. Kohtule esitas liisingufirma dokumendid, mis erinesid kliendile antutest, liisingufirma esindaja on dokumentide erinevust ka ise kohtus tunnistanud. Dokumentide lahknevus ajendaski klienti prokuratuuri poole pöörduma, viimane algatas liisingufirma suhtes kriminaalmenetluse, mis kahtlemata ei ole igapäevane asi.

Äripäev ei väida, et kumbki osapoolt oleks n-ö puhas poiss. Klient jättis liisingumaksed tasumata, see on tõsiasi. Samuti pole välistatud võimalus, et klient üritab liisigufirma lohakust oma huvides ära kasutada. See aga ei õigusta liisigufirma poolset või selle koostööpartnerite ebatäpset asjaajamist, mis tõstatab küsimusi Swedbank Liisingu suhtlemiskultuuri ja koostööpartnerite valiku kohta ka laiemas plaanis.

Liisingufirmal on palju kaotada. Kui kliendil tuleb sellise juhtumiga tegemist tõenäoliselt vaid kord elus, siis liisingufirmale on sääraste probleemidega tegelemine igapäevane asi. Klient on kõnealuses suhtes eraisikuna üksi, ent liisingufirma näol on tegemist hulga spetsialistidega, keda peaks iseloomustama pikaajaline kogemus ja suurem kompetents, sh oskus valida korrektselt toimivaid koostööpartnereid. Niisiis on liisigufirmal kõnealuses juhtumis tugevama positsioon ning on õigustatud eeldada, et seal tuntakse seadusi paremini ja aetakse asju korrektselt.

Üks organisatsioonikultuuri alustõdesid on, et iga selle liige on oma tegudes alati organisatsiooni esindaja ja selle väärtuste kandja. Liikmete tegude põhjal kujuneb organisatsiooni maine ja usaldusväärsus. Usaldus on nii panga kui ka liisingufirma suurim vara, mille hoidmisel ei saa endale ebatäpsusi lubada. Seetõttu tuleks Swedbank Liisingul kriitiliselt üle vaadata kõnealuse juhtumiga seotud olnud töötajate tegevus. Liisingufirmal on kõnealuses juhtumis kaotada palju rohkem kui vaid kohtus vaidluse all olev summa.

 

Autor: 1185-aripaev