Pärnits: vähendame tühja tööd ja suurendame palku!

Järgneb Ülo Pärnitsa arvamusartikkel:

Hiljuti Eestis toimunud streigilaine ajal hakkasin mõtlema, miks on palgad Eestis kolm korda madalamad kui Skandinaavia naabritel. Jah, SKP elaniku kohta on kaks korda madalam kui Soomes ja Rootsis, kuid miks? Elanikkonna haridustasemelt me alla ei jää. Kolm korda laisemad ka ei ole. Ilmselt oleme sama töökad kui soomlased ja Soomes töötades suudavad eestlased teenida soomlastega võrdset palka.

Olen küsitlenud Eestis töötavaid Soome ärimehi ja kõik on välja toonud Eesti ja Soome äritegevuse erinevusena, et eestlased on edasipüüdlikumad ja kergemini uuendustega kaasaminevad. Eesti Panga juhid väidavad, et meie pangad on efektiivsemad kui Skandinaavia emapangad. Meie ehituse ja puidutööstuse tootlikkus on samal tasemel kui Skandinaavias või kõrgem. IT-alal oleme maailma tasemel. Startup-ettevõtete loomisel inimese kohta oleme Euroopas ühed edukamad. Loetelu võiks jätkata.

Kuid siiski, miks meie palgad on kolm korda väiksemad? Laialt levinud põhjendus, et oleme allhankemaa, ei ole pädev, sest üle 90% maailma ettevõtetest teeb allhanget. Arvan, et ühiskonnas tuleks põhjalikumalt arutada, kuhu meie rikkus kaob, neid aspekte on palju.

Peatuksin ühel. Meil on palju kõrgharidusega ja kõrgepalgalisi töötajaid, kelle töö ei loo lisaväärtust ega suurenda SKPd, vaid kes hoopis takistavad oma "tööga" teiste inimeste tööd (SKP loomist). Näiteks detailplaneeringute kooskõlastamine.

Selleks, et poolitada ühte kinnistut, tuleb kaardile tõmmata joon ja märkida kahe puntki koordinaadid, mille saab valmis vähem kui ühe tunniga. Kuid protsess ei lõpe sellega, vaid algab kooskõlastamisring, mis kestab aasta ja mille ajal ei saa ettevõte edasi tegutseda. Ühed teevad tühja tööd, pidurdades aasta võrra teiste inimeste tootvat tööd.

ASil Mainor on Tallinna äärelinnas mööblitööstus. Tootmise laiendamiseks oli vaja juurde ehitada 1000 m² suurune tootmishoone. Selleks tuli teha detailplaneering, mille tegemine võttis paar päeva, kuid kooskõlastamiseks kulus neli aastat. Selle aja jooksul ei tehtud detailplaneeringusse ühtegi muudatust, vaid lisati allkirju ja templeid.

Masu lõpuks saime kõik kooskõlastused kätte, kuid nõudlus toodangu järele kasvas nii jõudsalt, et oli vaja ehitada kolm korda suurem tootmisruum. Kuid selle ehitamiseks on vaja uut detailplaneeringut, mille kooskõlastamiseks kulub vähemalt kolm aastat. Hulk kõrgelt haritud ja kõrgepalgalisi inimesi teeb "tööd", mis mingit väärtust ei loo, kuid takistab teistel aastate vältel tööd teha.

Teine näide. Kanada firma üritab Ida-Virumaale rajada tuuleparki. Üle viie aasta on nende töötajad ajanud ametiasutustes asju, kandes pabereid, seletuskirju jms ühest asutusest teise. Seda kõike, et saada ehitusluba. Et Eesti majandusse tehtav suur investeering seisab, ei ole ühtegi ametnikku muretsema pannud. Kui küsida, kas kiiremini saaks, on tüüpvastuseks, et menetluseks on seaduse järgi aega 30 päeva. Parimal juhul läheb asi järgmisele ametnikule kooskõlastamiseks, kellel on jälle aega menetlemiseks 30 päeva. Enamikul juhtudel aga nii hästi ei lähe. Kuu möödudes tulevad dokumendid märkustega tagasi ja menetlus läheb uue ringiga käima. Nii need aastad kuluvad, SKP jääb väikeseks ning palgad madalaks.

Technopolis Ülemiste AS taotles ehitusluba. Taotluse oli allkirjastanud üks juhatuse liige, kuid dokumendid vajasid kahe juhatuse liikme allkirja. Selmet saata e-kiri, et ühe juhatuse liikme allkiri on puudu, hoiti dokumente lubatud 20 päeva enda käes ning siis tagastati need pika seletuskirjaga ja viidetega seaduse paragrahvile, mille alusel peavad dokumentidel olema ka teise juhatuse liikme allkirjad. Lähtudes sellest ja toetudes seaduse paragrahvile teatati, et ehitusluba ei ole seetõttu võimalik väljastada ning anti aega vigade parandamiseks kaks kuud.

Kas see ametnik oma ebaratsionaalsel käitumisel mõtleb, et see tekitab majandusele kahju? Ei mõtle. Toodud näiteid ei ole üksikjuhtumid, vaid tüüpolukord Eesti asjaajamises.

Detailplaneeringute kooskõlastamise korraldus on Eestis erakordselt kilplaslik, kulukas ja takistab töö tegemist ning SKP suurendamist. Miks ei võiks majandusminister anda mõnele arukale alluvale ülesande välja töötada detailplaneeringute ja ehituslubade kooskõlastamise ratsionaalne ja kiire kord, millega võiksime teistele hoopis eeskujuks olla ning jõuda elukorralduse ratsionaalsuse ja kiiruse poolest viie edukaima riigi hulka maailmas. Positiivne näide on ettevõtete loomise lihtne ja ratsionaalne kord. Eesti on firmade loomise kiiruse poolest maailmas esimene.

Autor: Ülo Pärnits, Harry Tuul