Teadmised kõhtu ei täida

Kahjuks unustati ära vana tõde, et tootmine on riigi majanduse alus. Kui ei tooda midagi, pole ka midagi eksportida. Loomulikult on ka teenustel oluline roll majanduses, aga teenuste eksport ei asenda kunagi toodete eksporti. Teenused täiendavad tootmist.

Globaliseerumise sildi all on välismaised suurtootjad asunud välja suretama rahvuslikku tootmist, mille tulemusena on paljud väikeriigid langenud impordi- ja võlaorjusesse. Ma ei pea silmas vaeseid Aafrika riike, vaid “rikaste klubi” – Euroopa Liidu riike. Eesti majandusraskuste põhjuseks on see, et laename välismaalt selleks, et välismaalt kaupu osta. Eesti võlakoormus on tõesti väike, kuid meie kodumajapidamiste oma jälle suur. Üldjuhul on sellise olukorra lahenduseks sõda või mäss. Lõuna-Euroopa on sellele juba päris lähedal.  Selline majanduskeskond on sünnitanud kuritahtlikud finantstooted, millega hullutatakse väheteadlike ettevõtjaid. Ka Eesti ettevõtjad on meeltesegadustes või hea müügitöö tulemusena on investeerinud Armeeniasse ja Aserbaidžaani. Lühidalt kokku võttes: iga Buratino leiab endale sobiva lollidemaa.

Teadmistepõhise majanduse propageerimise sildi all on asi jõudnud nii kaugele, et kõik tahavad konsulteerida ja nõustada, kuid tootvat tööd ei soovi enam keegi teha. Majandus on tervik nagu inimese organism. On rumal rääkida ajupõhisest organismist, sama asjatundmatu on rääkida teadmistepõhisest majandusest. Eriti kummaline on rääkida üleminekust tehnoloogiapõhiselt majanduselt teadmistepõhisele majandusele. Tehnoloogia ja tootmine oli, on ja jääb isegi siis, kui suudame mõttega protsesse mõjutada. Teadmistepõhiselt kõhtu täis ei saa ja riideid selga ka mitte.

Riigi peamisi ülesandeid peab olema raharingluse tagamine ja intresside kontrollimine. Liigses liberaalsuses on arenenud anarhia, mida on teinud hullemaks nende sektorite ebamõistlik subsideerimine, mis ei toeta majanduse loogilist arengut. Seda veidrust nimetatakse tihti pehmete vääruste arendamiseks. Tavaliselt saavad riigijuhidki pärast kriise aru, et tootmine on majanduse alus. Tõenäoliselt saab globaalne muutus alguse Ameerikast, sest ka seal on tootmine totruse eufoorias vähenenud ja madalama sissetulekuga inimestel tööd raske leida. Väga raske aeg seisab ees ka Eestil. See ei tulene mitte ainult Euroopa kriisist, vaid eelkõige meie oma nõrgast majandusstruktuurist.