13. september 2012 kell 3:30

ÄP: motivatsioonipaketid laiemaks

Eilne Äripäev kirjutas, et optsioonidega motiveerimine kogub hoogu, mida on tugevalt mõjutanud ka mullu jõustunud seadusemuudatus, millega tehti osalusoptsioonide jagamine oluliselt soodsamaks ja selgemaks.

Äripäeva kirjutab juhtkirjas, et ettevõtjate võimalusi oma töötajad motiveerida annab veelgi laiendada, kuid see eeldab motivatsiooni justkui karistavate meetmete asemel seda soodustavaid seadusemuudatusi. Töötajate motiveerimine ja oma ettevõttega sidumine on üha olulisem teema arvestades nii kasvavat spetsialistide kui ka üldist tööjõupõuda.

Eeskuju vääriv näide.  Eilne Äripäeva kaanelugu on ilmekas näide, kuidas on võimalik laiendada ettevõtjate motivatsioonipaketti. Eelmise aasta alguses jõustunud seadusemuudatus, millega said maksuvabaks enam kui kolme aasta pikkuse realiseerimise tähtajaga optsioonid, on ettevõtjaid rõõmustanud. Uue optsioonide korraga on rahul nii tööandjad kui ka töövõtjad.

Kuid siin ei peaks peatuma, sest nimetatud motivatsioonivahend sobib eelkõige börsifirmadele ja rahvusvahelistele korporatsioonidele. Selle kõrvale on mõistlik lisada uusi. Näiteks tööandjapension. Praegusel kujul ei erine ta nn III sambast ning ei ole seetõttu atraktiivne ei tööandjale ega töövõtjale. Kehtiv süsteem on liiga keeruline ja kohmakas. Üks võimalus muuta tööandjapension atraktiivsemaks on anda selle sissemaksetele peale juba kehtiva tulumaksuvabastuse ka sotsiaalmaksuvabastus.

Suurem valik. Tõsi, Äripäeva hinnangul on kõige kindlam tuleviku kindlustamise võimalus ise investeerida, kuid nagu kirjutasime aasta alguses juhtkirjas, mõjuks ka tööandja pensioni laiem rakendamine töösuhete arengule ja selle kaudu kogu ettevõtluskeskkonnale positiivselt. See parandab usaldust tööandja ja töövõtja vahel ning suurendab mõlemapoolset kindlustunnet.

Samuti ei väida Äripäev, et tööandjapension saaks või peaks olema kõiki töötajad motiveeriv. Selge, et näiteks noort ei pruugi motiveerida madalapalgaline töö perspektiiviga aastakümneid hiljem keskmisest kõrgemat pensioni saada. Kuid pensionisüsteemi ümbritsev kirglik debatt tõestab, et pension läheb paljudele korda. Ja fakt on see, et süsteemi sisuline rakendumine laiendab ettevõtjate ja töövõtjate valikuid ja võimalusi.

Alustame lihtsast. Samas võib motivatsiooni lisada ka märksa lihtsam ja igapäevasem soodustus. Näiteks tervisespordi toetamine. Püüdsime kevadel juhtkirjas pühkida tolmu ideelt kaotada erisoodustusmaks ettevõtte panuselt oma töötajate tervisesporti.

Samm oleks mõistlik, sest suunaks vahendid tagajärgedega tegelemiselt - nagu ebatervislikust eluviisist põhjustatud haigused - ennetusse, hoides nii kokku ka raha. Kuid sel oleks ka rida teisi kaasnevaid positiivseid tagajärgi. Nii annaks samm ka selge sõnumi, et tervis ja sport on Eestis kõrgelt väärtustatud. Samuti vähendaks see maksudest kõrvalehoidmist, sest poleks millest mööda hiilida. Praegu on vastavaid näiteid isegi avalikust sektorist.

Lisaks võiks selles potentsiaalselt kaasneda ka majandust elavdav mõju. Vahetult, kui ettevõtted investeerivad rohkem sporditegemisse ning enam inimesi hakkab erinevate spordialadega tegelema. Kaudselt inimeste paranenud tervise, tõusva eluea ja kõrgema elukvaliteediga.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum