Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõpetame “saksa maksumaksja raha” kasutamise
Maksumaksjalt kogutud raha kasutamist tuleb hoolega kontrollida. Ei piisa sellest, et EAS kinnitab – meil on väga tore kontrollimehhanism, kirjutab ajakirjanik Hannes Sarv.
Raha kasutamist peab oskama avalikult põhjendada – nii jagaja kui kasutaja poolelt. Seetõttu, kui ettevõtja, kes kasutab raha mõne uue tehnoloogia arendamiseks, selgitab ajakirjaniku küsimuse peale, et nad tähelepanu ei soovi, on ta minu meelest millestki valesti aru saanud. Nii juhtus mullustest suurimatest EASi toetusesaajatest artiklit ette valmistades näiteks tuuleturbiini arendajaga OÜ Goliath Wind. Nende esindaja teatas, et nad ei soovi tähelepanu, reklaami ja lõpuks neilt kommentaari ei tulnudki. Reklaamis pole asi. Asi on küsimises, kas maksumaksja raha kasutatakse õigustatult ja miks ei saa seda teha omaenda raha eest.
Riigi jagataval ettevõtluse toetusrahal on alati küljes silt. See silt ei ole aga „saksa maksumaksja raha”, mida kerge irooniaga sinna külge riputatakse. See on kogu Euroopa maksumaksja raha, ka meie oma. Vale on arusaam, et EASi jagatav euroraha ei olekski nagu maksumaksja taskust. Me küll saame Euroopa Liidult tagasi rohkem kui sinna panustame, kuid hoolimata sellest teeme sinna sissemakseid.
Lisaks – kui mõni sakslane seda märkust kuuleb, mis ta siis mõtlema peaks? Kas see märkus on sellise alatooniga, et sakslased on natuke ullikesed, et nende raha rohkem ühisesse kassasse läheb? Kas nad siis ei hakkaks natuke teistpidi mõtlema? Kuidas mõjutaks meid see, kui kuuleksime kreeklasi omavahel kerge muigega arutamas Eesti maksumaksja raha üle, mida neile saadetakse? Kas nad mitte ei ole praegu lõhkise küna ees seetõttu, et just nii nad Euroopa rahasse on varasemalt suhtunud?
Autor: Vilja Kiisler, Hannes Sarv