23. juuli 2012 • 3 min
Jaga lugu:

ÄP: Ansipi valitsus sunnib ettevõtjad pidevasse valmisolekusse

Käesoleva aasta märtsi alguses tegi peaminister Andrus Ansip ettepaneku langetada 1. jaanuarist 2013  töötuskindlustusmakse 3 protsendile. Eelmise nädala neljapäeval valitsus küll arutas oma istungil töötuskindlustusmakse määra alandamist, kuid lükkas otsustamise augustisse.

Äripäeva hinnangul kütab Andrus Ansipi juhitud valitsus oma ebajärjepideva, ootamatu ja selgitamata käitumisega määramatust. Suurimaks kannatajaks ei ole mitte kahtlemata oodatud ja väga vajalikud välisinvestorid, vaid eelkõige meie omad ettevõtjad, kes peavad olema justkui pidevalt madalstardis valmis jooksma teadmata suunas. Eesti ettevõtjaile ja elanikele, kes peavad arvestama niigi keerulise ja labiilse majanduskeskkonnaga lisab valitsus omakorda määramatust.

Näib, et heitlikud maksuotsused on viimasel ajal saanud lausa reegliks. Eelmise riigieelarve menetlemine ei möödunud samuti ootamatusteta, kui valitsus otsustas ilma ühegi eelneva vihjeta tõsta alkoholiaktsiisi uuest aastast viie protsendi võrra. Toona selgitati ootamatut maksutõusu sellega, et ettepanek tuli ministeeriumilt alles eelarve menetlemise käigus eesmärgiga kasvatada riigi tulusid. Miks siiski loobuti avalikust teavitamast ja selgitamast enne otsuse vastuvõtmist, on senini selgusetu.

Järsud ja lühikese etteteatamistähtajaga maksumuudatusi võis mööndustega mõista kriisi ajal, kuid ka siis käibemaksu ja muid makse tõstes püüti seda vähemalt põhjendada ja selgitada. Kuid möödunud kriis oli siiski erand ja pidi mõjuma õppetunnina, mitte seadma käitumiseks normi. Tõsi, ka nüüd püüti ääri veeri otsust põhjendada. Peaministri ülesandeid täitnud kaitseminister Urmas Reinsalu selgitas, et otsus makse alandamisest langetatakse augustis, kui on olemas värske majandusprognoos. Põhjendus on iseenesest mõistlik, kuid jääb mulje, et otsitud. Ei tulnud ju majandusprognoosi valmini augustis valitsusele uudisena, vaid oli ammu teada. Seega tekib küsimus, miks koostati eelnõu ja viidi ta valitsusse juba juulis, kui ei soovitud otsust langetada enne augustit? Otsus on seda kummalisem, et valitsus kiirustas töötukassa nõukogu oma otsuse langetamisel tagant. Äripäeva hinnangul saab sellest välja lugeda hoiatust ettevõtjaile, et tuleb valmis olla ka ootamatuseks, et maksulangetust ei toimu.

Tegu on kaua oodatud maksulangetusega. Tööandjate ja töövõtjate heakskiidetud eelnõu kohaselt pidid 2013. aasta 1. jaanuarist töötuskindlustusmaks vähenema seniselt 4,2 protsendilt kolmele protsendile. Kui praegu peab töötaja maksma 2,8 protsenti ja tööandja 1,4 protsenti, siis uue eelnõu kohaselt väheneksid numbrid vastavalt kahele ja ühele protsendile. Ka peale töötukindlustusmakse alandamist oleks töötukassa tulud ja kulud plussis ehk jätkuks reservide kogumine.

Omakorda kogutud reservid lubaksid hinnanguliselt üle elada kaks kriisiaastat. Reservid ongi kogutud eesmärgil võimalik majandussurutis üle elada. Seega puuduvad objektiivsed põhjused, miks töötukindlustusmakse alandamata jätta või siduda see järgmise eelarve planeerimisega. Ainuke leitav põhjus võib olla muus. Töötukindlustusmaksetest kosuvad reservid on valitsusele olnud tõhusaks eelarvetasakaalustajaks. Teisisõnu kasutab valitsus töötukindlustusmakset kaudselt maksuna eelarveaukude lappimiseks. Valitsus võiks siiski proovida oma käitumist asjalikult põhjendada, ettevõtjad saavad aru küll.

Autor: 1185-aripaev

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt