Äripäeva saated kategootiast undefined

Taskuhäälingusaate teemaks on naha tervis ning “nooruslik” vananemine. Kuigi füüsilist tervist mõjutavad ka faktorid, mida me muuta ei saa, on hea teada, et nooruslik välimus on paljuski ka enda teha.

Saatest saad teada, kuidas stress ning kehvad toitumis- ja eluviisiharjumused mõjutavad soolestiku kaudu ka nahka ning kas vananemise ilminguid saab tagasi keerata. Mida siis ikkagi teevad “vabad radikaalid” ja millal meid ohustab ...

Seekordses Terviseuudiste saates räägime laste operatsioonidest ja sellest, mida lapsevanem teada võiks. Kuidas last ette valmistada ja kuidas ise olla. Samuti tuleb juttu sellest, mida tähendab „lapsega operatsioonisaali“, mida on võimaldatud laste heaolu silmas pidades varsti juba aasta aega.

Selleks on saatesse tulnud Tallinna Lastehaigla operatsiooniploki vastutav õde Kaarin Tohter ja tema kolleeg Aili Lääs, kes oli samas ...

Juureravi on spetsiifiline protseduur, mida võib vaja minna näiteks õigel ajal ravimata kaariese või ka hambatrauma tõttu. Saates selgitab Maxilla Mustamäe kliiniku endodont Ilja Pestov, mida juureravi endast kujutab ja mis on selle eesmärk, millised on ravivajadusele viitavad sümptomid ning mitme visiidiga hamba reeglina korda saab. Saame teada ka seda, millal on vaja juureravi ümberravi, mis asi on apikoektoomia ning kuidas ...

Suure osa ärkvelolekuajast veedavad täiskasvanud koos oma tööperega. Tööl käivad ka inimesed, kel on rängad või kroonilised peavalu- või migreenihood, sestap on oluline teada, mis migreeni võib vallandada ja mida see endast kujutab.

Saates selgitab Pealinna Perearstide juhataja dr Kristel Amjärv, mis eristab migreeni „tavalistest“ peavaludest, miks tuleks peavaludega arsti poole pöörduda ning millised ohud varitsevad käsimüügi-valuvaigistite ...

Vähi diagnoos on midagi sellist, mida vist küll kõik täiskasvanud kardavad. Arsti juures küsitakse ikka analüüsi kahtlaste vastuste korral, et ega see vähk ei ole ning kõik muu tundub sellega võrreldes kerge ja mööduv.

Seekordses Terviseuudiste saates räägime aga laste onkoloogilistest haigustest – mida need endast kujutavad ja milline on ravi. Selgub, et tegemist on täiesti erinevate haigustega kui täiskasvanutel, kuid õnneks ...

Hammaste ja suu hügieen on teemad, millest kõik oleks justkui teadlikud. Ometi selgub hambaarsti juures sageli, et tegelikult ei osata ei kaariest ega igemehaiguseid õigesti ennetada – see võib kaasa tuua juba suuremad ning kulukat ravi nõudvad probleemid nagu parodontiit või juurepõletik.

Saates selgitab Maxilla hambaarst dr Hanna-Grete Jõulu, kuidas ja millal hambaid harjata, miks ja millal kasutada hambaniiti, millest annab ...

29. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st, kusjuures enamik neist on geneetilise päritoluga. Eestis on hinnanguliselt umbes 100 000 inimest, keda harvikhaigus kas otseselt või pereliikme-hõimlase kaudu puudutab. Ja kui ka tavaline haigus võib olla ränk, kaasneb harvikhaigusega ohtralt erinevaid probleeme, ...

Juba aastaid on küsitud, miks uute ravimite kättesaadavaks tegemine ehk soodusravimite nimekirja kandmine Eestis nii kaua aega võtab. Tervisekassa esindaja Erki Laidmäe kirjeldas läinud aasta novembris toimunud Meditsiiniuudiste ravimikonverentsil olukorda sõnadega: „Ravimitootjad alustavad riikidest, kus saab kõrgemat hinda küsida ja alles siis jõutakse meiesugusteni. ...

Taskuhäälingusaate teemaks on D-vitamiin – toidulisand, mida meie põhjamaisel laiuskraadil tuleks tugeva tervise ja erksa enesetunde hoidmiseks kindlasti juurde võtta. Kui vanasti kehtis rusikareegel, et päikesevitamiini võiks juurde võtta septembrist maini, siis uued teaduslikud vaatenurgad avardavad pilti ja lisavad infot. Saatest saad teada, miks meile üldse D-vitamiini ...

Tervele ja kaunile naeratusele pannakse hammaste õige hooldusega alus juba varases lapseeas ning tähelepanelik lapsevanem saab koostöös hambaarstiga ennetada erinevaid probleeme, mida tulevikus võib olla keeruline ja kulukas lappida. Aga kuidas tekib beebil üldse kaaries? Mis annab märku sellest, et lõualuude või näolihaste arengus on hälbeid? Ja mida teha, kui laps ...

Seekordses Terviseuudiste saates toome kuulajani Meditsiiniuudiste konverentsil Meditsiin 2024 toimunud vestlusringi arstide vastutus- ja patsiendikaitseseadusest.

Mida seadusemuudatus endaga kaasa toob ja kellele seda vaja läheb, arutlesid Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse, Regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver, Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmper, Tervishoiuteenuste ...

Üks kõik kui palju me oma lapsi hoiame ja kaitseme, siis ikka juhtub nendega aegajalt õnnetusi. Samuti jäävad nad vahel ootamatult väga haigeks. Sarnaselt täiskasvanute EMOdele on aga üle koormatud ka lastehaigla erakorralise meditsiini osakond. Millal piisab perearstist ja millal on vaja tõesti haiglasse minna või kiirabi kutsuda, räägivad Terviseuudiste saates ...

Saates selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla, mis juhtudel või milliste viiruste tüsistusena võib tekkida pneumokokk-infektsioon, milliseid kaebuseid see võib tekitada ning miks ja kellele see on eriti ohtlik. Samuti tuleb juttu sellest, kes kuuluvad haiguse riskirühma, kes saavad tasuta vaktsiini ning kuidas üldse end nakkuste ...

Kipitavad, punetavad või hoopis vesised silmad viitavad levinud probleemile, nimelt kuivale silmale. Miks silmade kuivust tuleb kiiresti leevendada, millised silmatilgad üldse valida, mida tuleks arvesse võtta külma ilmaga silmatilkade kasutamisel ning mis juhtub siis, kui silm tilkadega üle ujutada, selgitavad saates Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning ...

Omastehooldusest räägitakse enamasti valu, vaeva ja vaesuse kontekstis, ometi peitub selles hooles ka suur annus armastust. Saates räägib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk sellest, kuidas seda armastust üles leida ja hoida, kuidas tulla toime hooldusvajaduse šoki ja leinaga, kuidas omastehooldajale nii tööandja kui üksikisiku tasandil tuge pakkuda ning ise ...

Uuringud on näidanud, et kontakt emaga aitab enneaegsel lapsel tunduvalt paremini kosuda ja mõjub ka vanemale rahustavalt. Enneaegsete päeva puhul on Terviseuudiste saatekülaliseks Tallinna Lastehaigla uus ravijuht dr Liis Toome.

Juttu tuleb enneaegsetest lastest – nende terviseprobleemidest, ravimisest ja toitmisest. Samuti lastehaigla muutumisest senisest peresõbralikumaks, mis tähendab ...

Koroonaviirus levib taas üsna laialdaselt. Et tüdimus viirusest ning leebemad sümptomid uinutavad valvsust, ohustab viirus taas riskirühmi. Saates selgitab Eesti Perearstide Seltsi uus juht Elle-Mall Sadrak, millised on praegu levivate tüvede sümptomid, kes kuuluvad üldse riskirühmadesse, miks ja millal on oluline COVID-19 kiiresti ja korrektselt diagnoosida ning millal võib sümptomeid ...

Ka meditsiinikauged inimesed teavad, et terve olemise alus on tugev immuunsüsteem. Immuunpuudulikkus võib tekkida nii elu jooksul mõne viirushaiguse tulemusel kui olla ka kaasasündinud. Immuunsus võib aga pihta saada ka piiratud toitumise korral nagu taimetoitlus, kui tekib mõne toitaine puudujääk. Samuti võivad mõned ravimid immuunsuse maha suruda. Samas allergia tähendab ...

Vanuse kasvades toimuvad nägemises paratamatud muutused, mis võivad tähendada seda, et ilma prillideta on raske näha nii kaugele kui lähedale. Sellisel puhul on abiks progressiivläätsedega prillid või kontaktläätsed, millega seoses ringleb palju müüte ning esineb teadmatust. Saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ...

Kuiv silm ei pruugi tekitada esmalt selliseid kaebuseid, mis sunnivad arsti poole pöörduma. Et taustal võib vaikselt süveneda raskem silmahaigus, tekkida võib kohatine nägemisteravuse langus või tüli teha vohama hakanud mikroskoopilised lestad, tasuks siiski sümptomeid tunda ning vajadusel silmaarstiga konsulteerida. Saates selgitab Kreutzwaldi Silmakeskuse ja Turman Silmakliiniku ...

Hodgkini lümfoom kuulub agressiivsete lümfoomide gruppi, mis erineb mitte-Hodgkini lümfoomidest oma rakulise ehituse, haiguse kulu ja prognoosi poolest. Haigus võib esineda nii lastel, noorukitel kui ka eakatel patsientidel.

Kui antud selgitus jäi arusaamatuseks, siis seekordses Terviseuudiste saates räägib selle harva esineva haiguse lahti Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog Tatjana ...

Koolilapse silmamuna kasvab vanuses 9-14 eriti kiiresti ning ka nägemises võivad juba poole aastaga toimuda suured muutused. Sestap sõltub müoopia ehk lühinägevuse õigeaegne märkamine sageli lapsevanema teadlikkusest ja oskusest märgata kaudseid sümptomeid: õpiraskusi, tegemata tunnitööd, koolijärgseid peavalusid, silmade kissitamist jms. Kui müoopia ...

Eesti ravimituru maht kasvab tempokalt, ent vajadused oleks veelgi suuremad – käärid soovide ja võimaluste vahel tähendavad paraku ka seda, et nurinat, mõistmatust ja müüte ravimite hüvitamise teemadel on omajagu.

Saates aitab Tervisekassa Ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe tuua selgust sellesse, kuidas Eestis ravimid üldse turule jõuavad, ...

Kui suvi saab läbi ja puhuvad esimesed külmad tuuled, meenub inimestele, et tahaks end kuidagi tõhusamalt viiruste vastu kaitsta või üldse tervist toetada. Apteegiriiulid on erinevatest toidulisanditest lookas, ent samas nendivad arstid, et suvalistesse lisanditesse investeerimise tulemuseks võib olla lihtsalt kallis uriin, mitte parem tervis.

Saates selgitab PharmaNordi koolitaja ja toitumisterapeut ...

Kui doonor on see, kes loovutab midagi, siis kes on retsipient? Mida kujutab endast vereloome tüvirakkude siirdamine? Kas panna digilukku linnuke, et olen nõus oma organeid loovutama? Kas nn linnalegendidel on tõepõhi all? Kas tüvirakust saab tulevikus uusi elundeid?

Ülevaate siirdamistest annavad Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall ning kliinikumi ...

Lapse nägemismeel hakkab arenema juba emaüsas ning jätkab arenemist kogu lapseea vältel. Seetõttu on eriti oluline teada eelkooliealise lapse nägemise arengu olulisi teetähiseid, nägemist teadlikult toetada ning osata varakult ära tunda, kui tekkinud on mingid probleemid. Saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning Essilori ...

Kesksuvises Terviseuudiste saates räägime kopsuvähist – kuidas see tekib, kuidas avastatakse ja kuidas ravitakse. Kuna saatekülaliseks on Tartu Ülikooli kliinikumi rindkerekirurgia osakonna juhataja ja Tartu ülikooli kaasprofessor dr Tanel Laisaar, siis tuleb juttu ka kopsusiirdamisest.

Dr Laisaar sai laiemale üldsusele tuttavaks 2010. aastal, kui viis läbi esimese kopsusiirdamise ...

Tervise Arengu Instituudi statistikast nähtub, et sel aastal on puugihaigusi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tunduvalt rohkem. Eestis on levinud peamiselt puukborrelioos ja –entsefaliit, millest viimane on väga raske haigus, millest paranemine võib võtta üsna kaua aega, ent mis on vaktsiinvälditav.  Saates selgitab Lääne-Tallina Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ...

Seekordses Terviseuudiste saates me ei räägi haigustest, vaid hoopis verest. Kuigi veri voolab meis kõigis, siis tegelikult teab tavainimene sellest üsna vähe. Milleks inimesel verd vaja on, mida see endast kujutab, kes sobib doonoriks ja kes doonorverd vajavad? Neile ja muudelegi verd puudutavatele küsimustele vastab lihtsas keeles regionaalhaigla verekeskuse juht Ave Lellep. Saadet juhib Violetta ...

Mida võib teha silma sattunud liivatera, kui silmi hõõruda? Kuidas jälgida pärast lapse pea- või näotraumat silmade ning nägemise tervist? Mis juhtub siis, kui silma sutsab herilane? Kas tulipunane silmavalge on nägemisele ohtlik? Hea nägemise kooli saates vastavad Pere Optika optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno suviseid silmatraumasid ...

Kauaaegne erakliiniku Fertilitas juht ning Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu eestkõneleja, naistearst dr Ivo Saarma räägib saates Eesti naiste tervisetrendidest, meie rekordmadalast sündimusest ja meeste rollist selle juures, samuti HPV-vastasest vaktsineerimisest.

Laiemalt tuleb juttu sellest, mis aitaks Eesti ravikindlustussüsteemi kriisist välja nii, et paraneks tervishoiuteenuse kättesaadavus ...

Angioödeem võib tähendada allergiaga kaasnevat turset, kuid võib olla hoopis eraldi haigus, millel pole allergiaga mingit pistmist. Viimast nimetatakse pärilikuks angioödeemiks ja see haigus tähendab, et tursed võivad tekkida pealtnäha ilma mingi põhjuseta. Haigushoo vallandajaks võib olla näiteks pikemaajalisem surve mõnele kehapiirkonnale.

Mis haigusega ...

Hooaega kokkuvõtvas saates selgitavad Pere Optika juhatuse esimees Jaan Põrk, optometrist Laura Tõnov ning Essilori tootespetsialist Margo Tinno, kuidas ära tunda tõsisema silmahaiguse esmased sümptomid, millist tooni klaasidega saab silmahaiguse korral veidi nägemist parandada või migreeni puhul peavalu leevendada, kuidas saavad prillikandjad lahendada kaitseprillide kandmise ...

Kroonilised reumaatilised haigused esinevad Eestis üha sagedamini, ka on sellistel haigetel on tihti teisi kaasuvaid haigusi ning patsientide hea ravitulemus on võimalik vaid haige, tema reumatoloogi, teiste eriarstide ja perearsti omavahelises koostöös ja teineteisemõistmises. Saates kuulame kahte ettekannet Eesti Reumaliidu, Eesti Reumatoloogia Seltsi ja Äripäeva Meditsiinikonverentside ...

Kevad on kätte jõudnud, päike paistab isegi meil ja taimed tärkavad, aga meie räägime põletikulisest soolehaigusest ehk IBDst, kuna just kevad on see aeg, kui nimetatud tõbi kipub ägenema.

Kui eelmise aasta viimases saates oli IBDst rääkimas inimene, kes selle hädaga on elanud praktiliselt kogu oma täiskasvanuea, siis seekord on saatekülaliseks Lääne-Tallinna ...

Valgus on vajalik ja meelikosutav, ent võib nägemist ka kurnata ja ohustada. Saates selgitavad Pere Optika optometrist Laura Tõnov ja Essilori tootespetsialist Margo Tinno, mis asi valgus üldse on, kuidas me seda näeme, millal ja milline valgus meie nägemist võib ohustada, milline on kõige silmasõbralikum üldvalgustus või teler ning mida teha siis, kui tekkinud ...

15. aprillil toimunud 12. Eesti Peavalu Päeva konverentsil olid fookuses tööga seotud peavalud ning töökeskkonna kohandamise võimalused, et töötaja peavalu ei mõjutaks negatiivselt töötulemusi, töötaja sissetulekut ja elukvaliteeti.

Saates kuulete HeBa Kliiniku töötervishoiuarsti dr Evelyn Aaviksoo konverentsiettekannet sellest, mida saaks tööandjad ...

Lõikad kogemata sõrme ja paned plaastri, aga veri ei taha ikka kinni jääda? Hügieenisidemeid kulub liiga palju? Sääred on alatasa sinikaid täis? Vanemad lohutavad, et neil oli sama: „See on meie suguvõsa omapära lihtsalt, nagu juuste ja silmade värv…“ Hüübivusprobleemid ei ole siiski vaid naiste mure – need võivad ka meestel ...

Diploopia ehk kahelinägemine võib tekkida erinevatel põhjustel ja eluetappidel. Kui diploopia on ainult ühe silma probleem, võib inimene kogeda hoopis ebamääraseid teiseseid kaebuseid ega pruugi aru saadagi, mis näiteks peavalu põhjustab. Kuidas kahelinägemine avastada, enda ja laste nägemist ise kontrollida ning millised on võimalused selle probleemi levinumate ...

Miks tuleks vahet teha, kas tegemist on notsitseptiivse, neuropaatilise või notsiplastilise valuga? Kas valulävi on püsiv suurus või saab enda valutundlikkust ka muuta? Kuidas hinnata valu tugevust nii täiskasvanutel, lastel kui nendel inimestel, kes ei oska ega suuda oma valu adekvaatselt kirjeldada? Neile ja paljudele teistele valusatele küsimustele vastab saates valuraviarst Aleksandra Šilova. ...