Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juubel: Tarkvaraarendusfirma OÜ Aktors – 10 aastat aktiivset tegutsemist

    Aktorsi X-tee integratsiooniga seotud meeskond, (vasakult) Aleksander Reitsakas, Maria Kohtla, Raigo Linna, Stanislav Babuškin ja Niilo Saard.Foto: Egert Kamenik

    E-riigi, panganduse ja kaitsetööstuse valdkonnas tarkvaralahenduste looja OÜ Aktors sai alguse 10 aastat tagasi kauaaegsete kolleegide ühisest huvist luua mõnusa auraga põnevaid väljakutseid pakkuv IT-ettevõte. See õnnestus igati ning täna on Aktors projekte tegemas nii kodumaal, üle Euroopa kui ka Ladina-Ameerikas ja araabia maades.

    Meie põhimõte on alati olnud olla avatud, kaasata projektidesse teisi ning valmis ka ise kaasa lööma, kui kutsutakse.

    „Tõepoolest täitus tänavu jaanuaris meil väga tegevusrohke 10 aastat, mille vältel oleme arendanud erinevaid IT-projekte nii Eestis kui ka mujal maailmas. Samuti oleme aastate jooksul teinud paljude ettevõtetega koostööd, mitmega ühinenud ja mõnega lahku läinud, ühisfirmasid arendanud ning läbi kogemuste ja enesetäiendamise arenenud omas valdkonnas regiooni tugevate hulka,“ ütleb Aktors OÜ nõukogu esimees Niilo Saard.
    Näiteks omas Aktors vahepeal tervishoiu infosüsteemidega tegelevat firmat Gennet Lab AS, lõi koostöös Cybernetica ASiga ühisfirma Aserbaidžaani riigi andmebaase ühendava X-tee arendamiseks ning ühines mõni aasta tagasi finants- ja pangandussektoris pikaajalist kogemust omava tarkvaraarendajaga Mindware OÜ. Geograafiliselt tegutseb Aktors küllalt palju väljaspool Eestit, olles loonud tarkvaraprojekte Fääri saartest, Saksamaast ja Rootsist kuni Iraani-Iraagi ja Ladina-Ameerikani. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on põhiliselt finantssektor, e-riigi lahenduste arendamine ning kaitsetööstus, kus on NATO tellimusel valmimas Eesti üks suuremaid ja mitu aastat kestnud tarkvaraprojekte.
    Aktorsi juhatuse esimees Aleksander Reitsakas lisab, et ettevõtte kogemused Eesti X-tee arendamisel on lubanud aktiivselt liikuda ka teistesse riikidesse ning nende kompetentsi vastu tunnevad siirast huvi paljud maad. Lisaks tegutsetakse näiteks araabia maades koos Eesti IT-ettevõttega Datel ning koos Net Groupi ja Võrguvara ning teiste IT-ettevõtetega arendatakse Iraagi põhjaosas Kurdistanis uut e-kohtusüsteemi. Viimase projekti mastaapsust näitab asjaolu, et Aktors avas Iraagis koguni oma esinduse.
    Soov olla endiselt tuntud ka kodumaal
    „75% meie projektidest läheb küll ekspordiks, aga see on ka üsna piiripealne protsent, mida ei tahaks suurendada. Põhjus lihtne: me ei taha olla tundmatu tegija kohalikul koduturul, vaid kindlasti ka edaspidi kaasa lüüa siinsetes projektides,“ ütleb Niilo Saard. „Maailm läheb järjest avatumaks ja eks see oleneb ka Eesti majandusest, kas siin meid huvitavat tööd ikka jagub. Ent praegu oleme selles tundmuses, et tahame küll kasvatada käivet ja kasumit, kuid mitte Eestit unarusse jättes ja siinselt turult välja astudes.“
    Huviga vaadatakse küll täna araabia ja Aafrika maade poole ning seda ka ühisprojektide raames. „Selge on see, et Eesti on pisike, kõik tunnevad kõiki ning võtta ainult enda peale ülisuuri projekte pole mõistlik. Meie põhimõte on alati olnud olla avatud, kaasata projektidesse teisi ning valmis ka ise kaasa lööma, kui kutsutakse. Integreerumine ja sünergia on igati mõistlik, sest tänu sellele oleme saanud koos teiste firmadega teha äärmiselt põnevaid projekte, mille juurde me tõenäoliselt muidu ei oleks kunagi sattunudki,“ ütleb Aleksander Reitsakas, lisades, et Aktors osaleb projektides nii arendaja, analüütiku, projektijuhi kui ka süsteemiarhitekti rollides.
    Ta möönab, et uued turud ja projektid on põnevad, kuigi nõuavad omaette investeeringut. Samas on tore, et Eesti Info­tehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvedamisel on terve hulk IT-firmasid liitunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiklastri kaudu ühisteks projektideks ning nii kiikab ka Aktors praegu aktiivselt näiteks Lähis-Ida riikide turu poole.
    Iga IT-firma suurim vajadus ja investeering on hea töötaja
    Nagu teisedki IT-firmad, investeerib Aktors infrastruktuuride ja kontori kõrval põhiliselt oma töötajatesse. „Eks turul käib tõepoolest paremate töötajate pärast äge võitlus ning selle lahenduseks pole muu kui IT-inimeste juurde kasvatamine. Õnneks tegeleb sellega enamik Eesti kõrgkoole,“ ütleb Niilo Saard. „Meie juurde on alati oodatud innovatiivsed, otsiva vaimuga inimesed, kelle jaoks on oluline sõbralik ja tore kollektiiv.“
    Täna töötab Aktorsis 60 inimest. Ettevõttele on omane töötajate enesetäiendamise ja edasiarendamise toetamine, kõrgharidusega seotud boonussüsteem, firmasisesed seminarid, erialased konverentsid ning täiendkoolitused. Lisaks pakub Aktors konkurentsivõimelist paika, sporditoetust, meele­lahutuslikke koosviibimisi ning toetust tervisele. Üks lõbusaid kogu kollektiivi kaasavaid ideid on näiteks korraldada robotite ehitamise ja programmeerimise võistlust, mis sisaldab üheskoos meelelahutust koos mõtlemise arendamisega.
    Selge on see, et iga IT-ettevõtte töö on rahvusvaheline, mis tähendab pidevalt suhtlemist välismaailmaga ning nii võib ette tulla ka pikemaid reise riikidesse, kus projektid parasjagu käsil on. Samas ei sunnita Aktorsis kedagi reisima ja samamoodi ei pressita peale ka tänapäeva populaarset kodukontorit. Juhtide sõnul peab inimene saama ise valida, kus ta tahab töötada, välja arvatud muidugi juhul, kui tööetapp nõuab teiste tiimiliikmetega aktiivset koostööd.
    Aktors tähistas 20. jaanuaril töötajate ja klientide ning koostööpartneritega kümne aasta juubelit. Foto: Rene Jakobson
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.