Katuseliidu hinnangul lonkab „riiklik ehituspolitsei“ ühte jalga

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhi Enno Rahuoja sõnul on olemas nii kvaliteetsed arendajad, kes palkavad endale korraliku ehitusjärelevalve, kui ka sellised tellijad, kes hangivad meelega keskpärase ehitusjärelevalve. Esimesel puhul valivad peatöövõtjad ehitamiseks ainult selliseid objekte, mille abil saab pürgida parema kasumini kvaliteedi arvel. Keskpärase ehitusjärelevalve eelistajad leiavad endale lihtsamalt sobiliku peatöövõtja, kuid siis palgatakse omakorda ehitusjärelevalvele lisaks teine nõudlik kvaliteeti hindav ehitusjärelevalve, et tagada korrektne lõpptulemus.Selline n-ö topeltkontroll on viinud olukorda, kus kehva töö tulemusel ei pankrotistu ainult alltöövõtja, vaid koguni peatöövõtja, kusjuures nende arv turul on kasvanud viimasel ajal märgatavalt. Selle põhjuseks ongi ebaühtlane „ehituspolitsei“ ehk ehitusjärelevalve väga kõikuv kvaliteet, mille peavad kinni maksma nii tellija, tarnija, alltöövõtja, peatöövõtja kui ka maksumaksja.

Kes tellib ehitusmaterjalid?

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhina tunnen eelkõige muret alltöövõtjate ja materjali tarnijate vaatevinklist lähtudes: täna peatöövõttu tegev firma ei tegelegi kõigi tähtsate materjalide tellimisega, vaid valiku peab tegema alltöövõtja, keda on koolitatud kvaliteetselt materjalide montaaži teostama, kuid mitte neid tooteid valima.Ehitustooted peaksid omakorda projektides kajastuma kokkulepitud ehitusstandardite kaudu, mis on algselt määratud projekteerimise lähtetingimustes ning hiljem kajastuvad tellitud eel- ja tööprojekti joonistes ning lahendustes. Praegune Eesti ehitus on suunatud nii tempokaks, et algul tehtud hinnapakkumine võib muutuda seinast seina ning lõpptulemuse maksumuse plussid-miinused neelab alla ettevõtte, kes on jäänud materjali tarnijaks, kuid kellel puudub pädevus materjali tundmisel. Nii jõuab ehitusse palju selliseid materjale, mille omadused ja tööiga ei vasta projekteerimise lähtetingimustes märgitud klassidele.Miks siis ehitussektori riiklik politseitöö lonkab, kui meil on olemas Euroopas 01.07.2013 kehtivust alustanud ehitustoodete määrus (CPR) ning meie õigusaktid ütlevad, et ehitus peab olema turvaline? Samuti on meil ehitustööjuhtidelt nõutud hoolsuskohustust, mida saab tagada regulaarselt teostatud tööde akteerimise kaudu, ning pädevuse tõestamise tunnistust, mille meister on omandanud koolist nii teoreetilise kui ka praktilise koolituse.

Kuidas viia ehitussektor taas balanssi?

Meil on puudu riiklikult reguleeritud sanktsioonid, millega kaasneks rikkumise korral karistus sõltuvalt sellest, millega tegemist on: valesti valitud materjalid, võltsitud dokumendid, isetehtud toimivusdeklaratsioonid ehitustoodetele jms.Tekib küsimus, kes peaks tuvastatud eksimusega tegelema? Kuna iga tööseisak omab juba ise suurt rahalist kahju, peab sellega arvestama juba sanktsioonide kehtestamise juures: iga rikkumine peaks maksma piisavalt aega ja raha, et ettevõtted ei jääks nende suhtes ükskõikseks. Kui eel- ja tööprojektid on paremini ettevalmistatud ning ehitus käib täpselt projekti järgi, muutuks ka meie ehitusjärelevalve töö ühtlasemaks ja objektidel oleks vähem tööseisakuid.

Arvestades liikluses rakendatavaid sanktsioone, kus näiteks turvavööta sõidu eest on kindlalt riigi kassasse kukkumas trahv, oleks siit õppida ka ehitussektoril. Kui katuse või fassaadi ehituses jääb paigaldamata katust hooldavatele inimestele mõeldud turvavarustus, projekteerimine on puudulik või montaaž ei ole teostatud korrektselt, peaks ehitus seiskuma, kuni vead on parandatud ja tööde teostamine turvaline.