8 veebruar 2018
Jaga lugu:

Juubel: Eesti Apteekrite Liit seisab 25 aastat rohuteadlaste õiguste eest

Proviisorid peavad endiselt au sees 
ravimite valmistamist.
Proviisorid peavad endiselt au sees ravimite valmistamist.   

Eesti Apteekrite Liit on 1993. aastal loodud erialaorganisatsioon, mis toetab apteekreid nende töös. 18 aastat on liidu eest­vedamisel ilmunud farmaatsiaajakiri Eesti Rohuteadlane ja täna seistakse selle eest, et apteekrid saaksid hulgimüüjatest ja ravimifirmadest sõltumatuks ning ravimiabi süsteem patsiendisõbralikumaks.

Kärdla apteek (apteeker Krista Luuk),Kiviõli Linnaapteek (apteeker Pille Kabel),Paide Vee Tänava apteek (apteeker Kai Kimmel),Põltsamaa Uus apteek (apteeker Ülle Rebane),Tamsalu apteek (apteeker Külli Maasik),Kilingi-Nõmme apteek (apteeker Ulvi Talts),Vändra Turu apteek (apteeker Merje Veeberg),Räpina apteek (apteeker Malle Rätsep),Saaremaa apteek (apteeker Evi Adamson),Tallinna Kalamaja apteek (apteeker Kaja Stepanova),Tallinna Pelgulinna apteek (apteeker Tiina Järve),Tartu Raja apteek (apteeker Küllike Lääne),Tartu Uusapteek (apteeker Regina Kurvits) jaAbja-Paluoja apteek (apteeker Aime Riivik).

Eesti Apteekrite Liit loodi 25 aastat tagasi tormilises reformide ajajärgus. Terve riigile kuulunud apteegisüsteem erastati. Kes soovis oma tööd apteekrina jätkata, pidi riigilt endale apteegi ostma. Ja see toimus ajal, kui rahareform oli äsja toimunud ning võimalus pangast laenu saada sisuliselt puudus. Kadus ära riiklik ravimitega varustamine ja ravimite hankekanalid tuli leida apteekril endal. Ringi rändasid ka kotipoisid ning toimus aktiivne piirikaubandus Venemaaga.

„Apteegid tuli erastada mõne aasta jooksul, vanad seadused ei kehtinud enam ning uusi ei olnud veel vastu võetud. Apteegid olid väike täpike suures reformidemeres ning ühing oli Eesti Vabariigi algusaastatel vajalik just teabevahetuseks ja apteekerkonna seisukohtade väljendamiseks,” meenutab alates 2000. aastast Eesti Apteekrite Liidu peaproviisorina ametis olev Kaidi Sarv.

Apteekrite Liidu tegevus ja Eesti apteegisüsteemi areng on lahutamatud. Esimene ravimiseadus jõustus 1996. aastal ning nägi ette, et apteek võib olla üksnes riigi, kohaliku omavalitsuse või proviisori omandis. Apteegi omanikering osutus niivõrd oluliseks küsimuseks, et sama aasta suvel tuli riigikogu kokku erakorraliseks istungiks ja pidas vajalikuks otsustada, et apteegi omanik peab saama olla igaüks. Sellega pandi alus arengutele, mille tagajärjel tekkinud kahju püüame täna parandada.

Kapitalismi tulekuga muutusid ravimid, mille hinnad olid senini olnud tühised, inimestele raskesti kättesaadavaks. Vene ravimite asemele tulid lääne omad. Poliitikud määrasid lahkelt soodustusi, kuid haigekassal nende hüvitamiseks raha ei olnud. Haigekassa jäi apteekidele suuri summasid võlgu ning apteegid sattusid majandusraskustesse. Nii juhtus, et inimesed said apteegist soodusravimid kätte, kuid apteegid riigilt raha mitte. Apteekidel tekkisid hulgimüüjate ees makseraskused. Tee apteekide ketistumisele oli sillutatud.

 Meie apteekide omandireformi jälgib kogu Euroopa farmaatsiakogukond tähelepanelikult.

Väikese Eesti kohta liiga palju apteeke

Just apteekide ketistumine ongi Kaidi Sarve sõnul üks tänase apteegivõrgu suuremaid probleeme. Kuna enamik Eesti apteeke kuulub ravimite hulgimüüjatele, annab see neile eelise müüa oma apteekides vaid enda turustatavaid tooteid. Suurte apteegivõrkude valitsemisega on välistatud ka uute tarnijate lisandumine. „Vabu ja sõltumatuid” kliente lihtsalt ei jätku.

Lahendust ketistumisega kaasnenud probleemidele näeb Apteekrite Liit apteekide omandireformis. Sellega astutakse kandadele suurtele firmadele, kes täna Eesti apteekide taga seisavad. Liit on seda meelt, et apteegi omanik saab olla ainult proviisor ehk füüsiline isik, samamoodi nagu on perearstidel, notaritel ja advokaatidel. Apteekrid on Eesti Vabariigis läbi viinud juba kaks omandireformi – 1924. aastal ja 1990ndate algul. Kolmas reform toimub 2020. aastaks ja küllap saadakse ka sellega toime.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Eestis 250 apteeki ning Eesti taasiseseisvumisel 1990. aastal 235 apteeki. Tänapäeval on Eestis ligi 500 apteeki ehk kaks korda enam kui 25 aastat tagasi. Arvestades abivajajate arvu ja tervishoiusüsteemi üldisi arenguid, oleks optimaalne apteegivõrk praegusest poole väiksem.

 Eesti Apteekrite Liidu volikogu praegune koosseis, proviisorid Kaja Stepanova, Ülle Rebane, Kalle Kurvits, Anne Viidalepp, Valve Palu, Tiina Järve, Marju Rebane ja Anu Laimets. Fotolt puuduvad Ester Tiru, Eva Närska, Kai Kimmel, Külli Maasik, Malle Hilpus ja Toivo Soosaar.
Eesti Apteekrite Liidu volikogu praegune koosseis, proviisorid Kaja Stepanova, Ülle Rebane, Kalle Kurvits, Anne Viidalepp, Valve Palu, Tiina Järve, Marju Rebane ja Anu Laimets. Fotolt puuduvad Ester Tiru, Eva Närska, Kai Kimmel, Külli Maasik, Malle Hilpus ja Toivo Soosaar.  

Apteekrite Liidu esinaised aastate jooksulEesti Apteekrite Liidu esimeseks esimeheks valiti proviisor Õie Kotkas.Aastatel 1999–2002 oli esimees farmaatsiamagister Rita Makarova,2002–2005 proviisor Kiiri Vasar,2005–2013 proviisor Kai Kimmel.Alates 2013. aastast on Apteekrite Liidu esimees proviisor Ülle Rebane.

Liidu tegevuse põnevamad verstapostid

Eesti Apteekrite Liidu tegevus on mitmekülgne ja astub ühte sammu meie riigi arenguga.

Digiretseptist hakati rääkima juba aastal 2006. Olukorras, kus väljatöötatud lahendus oli veel puudulik, otsustati süsteem kõigest hoolimata 2010. aastal siiski kasutusele võtta. See oli raske aeg, sest probleemide avaldumisel süüdistati ikka apteekreid ja nende „digitaipmatust”. Alles hiljem võeti omaks, et puudusi esines „ka” riiklikul tasandil. Järgmised sammud digimaailmas tuleb teha lähiajal: peatselt hakkab Eesti tunnustatama teiste riikide digiretsepte ning seejärel peaksid juba ka Eesti inimesed saama meie digiretseptidega teistest riikidest ravimeid osta.

2014. ja 2015. aasta märksõnaks oli apteekide omandireformi aluste väljatöötamine. Seaduseelnõu algatamiseks vajalikud tuhanded allkirjad koguti kiiresti. Omandireformi tähtajani aastal 2020 ei ole enam palju aega jäänud. Apteekrite Liit jälgib koos Euroopa kutsekaaslastega olukorda tähelepanelikult ning on selge, et meil toimuv mõjutab apteegivaldkonna tulevikku ka teistes riikides.

Üks oluline märksõna on farmaatsiaajakiri Eesti Rohuteadlane. „Oleme uhked, et oleme suutnud seda ajakirja 18 aasta mittekommertslikult välja anda. Teeme seda koos teiste erialaühendustega: Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Farmaatsia Seltsi, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi, Eesti Proviisorite Koja, Eesti Apteekide Ühenduse ja Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsiga. Ajakirja eesmärk on kajastada valdkonna ajakohaseid probleeme ning lahendusi. Üle-eelmisel aastal tähistasime ajakirja väljaandmise 90. aastapäeva,“ ütleb Kaidi Sarv.

Lisaks avalikkusele suunatud tegevusele on Apteekrite Liidu kesksemaid ülesandeid eriala arendamine. Aastal 2012 töötati Apteekrite Liidu algatusel välja esimene ja põhjalik apteegiteenuse kvaliteedijuhis, mis on apteekrite tegevuse suunamiseks ja hindamiseks väga oluline dokument.

Aga miks on Eestis nii palju farmaatsiaorganisatsioone? Kaidi Sarv muigab: „Apteekrite Liit on olnud taimelavaks mitmele teisele organisatsioonile. Vahel heidetakse meile ette, et miks teid nii mitu on? Ühinege! Aga tegu on ju erinevate ühenduste ja eesmärkidega! See on sama hea kui poliitikutele öelda, et miks teil nii palju erakondi on? Äkki lepite kuidagi omavahel kokku ja teete ühe?“

Apteekrite Liidu esimene üldkoosolek Tallinna Lillepaviljonis 
1994. aastal.
Apteekrite Liidu esimene üldkoosolek Tallinna Lillepaviljonis 1994. aastal.  

Eesti eripära – apteeker on tervishoiutöötaja, kuid apteegiteenus ei ole tervishoiuteenus

Suur algatus võib alguse saada väikesest tõukest. 2012. aastal selgus, et Eesti ei soovi apteekrite osas õigesti üle võtta piiriüleste tervishoiuteenuste direktiivi ning kavatseb apteekrid tervishoiuteenuse osutajate hulgast välja jätta. Apteekrite Liit otsustas, et nemad seda asja nii ei jäta.

Aastal 2013. toimus esmakordne üleriiklik kampaania „Apteeker tervishoiutöötajaks!“. Eesti Apteekrite Liidu algatusega ühinesid ka teised organisatsioonid. Kampaania raames annetasid apteekrid raha, millega tellitud õigusanalüüsi toel on proviisorid ja farmatseudid alates 2014. aastast tervishoiutöötajad. Samas ei tunnustata Eesti apteegiteenust tervishoiuteenusena tänaseni…

„Iga halva asja juures on alati ka midagi head: näiteks mida keerulisemaks olukord kujuneb, seda lihtsam on põhjendada muutuse vajadust,“ ütleb Kaidi Sarv, lisades, et põnevaid tegevusi apteekrite maailmas jagub. „Meie liit ei ole tavaline majandusorganisatsioon, kes keskendub üksnes enda arendamisele, vaid oleme hammasrattaks suures, apteekrite maailma mõjutavas masinavärgis. Meie apteekidel on pikk ajalugu, traditsioonid ning Apteekrite Liidul on nägemus, kuidas Eesti apteegid oma rahvast kõige paremini teeniksid. Ja meie töötame selle nimel edasi!“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt