Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juubel: Veerandsada aastat kvaliteetseid istikuid

Haljastuses on Kanepi Aiand tuntud tegijaFoto: Kanepi Aiand

Tänavu 25. sünnipäeva tähistav Kanepi Aiand peab oma toodangu juures olulisimaks kvaliteeti.

Kanepi Aiand on pereettevõte,mis tähistab tänavu25. tegutsemisaastat.Kanepi Aiand alustas tegevust1993. aasta aprillis endise kolhoosi aiandi baasil.Esimestel tegevusaastatel kasvatas ettevõte peamiselt nelke, kurke ja tomateid. Aastast 1998 tegeleb aiand istikuäriga.Aasta 2002 tõi kaasa formaalse muudatuse – seni tegutsenud FIE formaat asendus OÜga.2002. aasta tõi kaasa esimese suurema haljastustellimuse – Kanepi Aiand võitis riigihankekonkursi Tartu linna lillehaljastuse loomiseks.Kanepi Aiandilt onhaljastusprojekte tellinud peaaegu kõik suuremad Eesti linnad (lõunast põhja poole: Värska, Valga, Võru, Antsla, Põlva, Tõrva, Räpina, Kanepi, Otepää, Elva, Tartu, Tartu Ülikool, Maaülikool, Jõgeva, Olustvere, Türi, Paide Rapla, Tapa, Rakvere, Narva, Saku, Saue, Keila, Haapsalu, Kärdla, Tallinn, Tabasalu).Aiand toodab ja müüb rohkem kui 430 000 istikut aastas.Kanepi Aiand kuulubviie Eesti suurima istikuäri hulka.Kanepi Aiand omab omakorda kahte osakonda, Kanepi aiand ja Põlva aiand.

Üks oluline moment, miks pika ajalooga aiand on omas valdkonnas edu saavutanud, on just see, et istikud, mida kliendile pakutakse, on tugevad ja terved.

Ettevõtte juhi Margus Vahtramäe sõnul algab Kanepi Aiandis järgnevaks hooajaks ettevalmistuste tegemine tavapäraselt juba eelmise aasta juulis – siis alustatakse võõrasemade seemnete tellimisega, mis on ühtlasi esimene kultuur, mille taimi kevadel müüma hakatakse. Esimesed külvid said selgi sügisel mulda augustis-septembris. Sellele järgnesid juba talvised toimetused.

Kõige kiirem taimetellimuste esitamise aeg oli aiandirahva jaoks oktoobris-novembris – ikka selleks, et uuel hooajal saaks klientidele pakkuda võimalikult rikkalikku sordivalikut. „Pooled taimed tulevad meil seemnetest, ülejäänud kasvatame pisikestest pistikutest, mille tootja on eelnevalt juba ära juurutatud,“ selgitas Vahtramäe. Kust need tulevad? „Oi, igalt poolt... Hollandist, Saksamaalt, Poolast. Osa ka Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast.“

Sordivaliku mitmekesisuse puhul järeleandmisi ei tehta. „Tuleb kasvatada ka seda, mida teised ei taha kasvatada. Kui teised ei kasvata, siis Kanepi Aiand ikka kasvatab,“ selgitas Vahtramäe ettevõtte põhimõtet.

Start on kevadel

aktiivne uute seemnete külvamine taimede ettekasvatamiseks, mille õitsemapuhkemine ning müük mõned kuud hiljem tähistab aiandis uue hooaja algust. „Me töötame koos valgusega. Talvel on ehk kuus-seitse tundi valget aega, siis saab teha rahulikke kontoripäevi. Mida kevade poole, seda enam hakkab tempo kiiremaks kruvima,“ rääkis Vahtramäe. Aiandi kõige aktiivsem aeg on aprillist juulini, mil töö käib seal pea ööpäev ringi. Et seda hooaega hoomata, siis võib öelda, et kaks kolmandikku aasta käibest teenib aiand kolme kuuga. Taimede arv on Kanepi aiandis aastas kusagil 430 000 istikut – köögiviljataimed, suvelilled, püsililled, potililled ning need kõik need peavad klientideni jõudma.

Umbes kuuskümmend protsenti Kanepi Aiandi klientidest on eraaednikud. Ülejäänud nelikümmend protsenti aiandi käibest moodustavad haljastusprojektid erinevatele omavalitsustele ning ettevõtetele. „Oleme võtnud suuna sinnapoole, et tegeleme haljastusega aina rohkem. Lähemates linnades teeme kõiki töid ise, istutame ja hooldame. Kaugematesse linnadesse saadame taimed ning kui vaja, siis nõustame ja aitame istutusskeeme teha,“ rääkis Vahtramäe. Suur hulk haljastuslepinguid kinnitatakse ära juba jaanuaris, mais algab aeg, mil kokkulepitu teoks teha.

Innovatiivsed projektid

Kuna Kanepi Aiand soovib olla innovatiivne firma, mis ei karda uusi asju katsetada, siis on aiand koostööpartneriteks mitmetele projektidele, mis on seotud lillekasvatuse parendamisega Eestis laiemalt. Koostöös Maaülikooli teadlastega teeb aiand näiteks biopreparaatide katsetusi – ehk uurib teisisõnu, kas ja kuidas mõjutab biovahendite kasutamine just suvelillede puhul nende tootmisprotsessi, kvaliteeti ja müügiedu. Samuti teeb aiand igal aastal kahe erineva suvelilleliigiga sordivõrdluskatseid, et selgitada, milliste tootjate sordid Eesti tingimustes paremini vastu peavad ja kõige paremaid tulemusi näitavad.

„Oleme võtnud Kanepi Aiandis suuna olla väiksematele aianditele teenäitaja, mida ja kuidas võiks teha. Teeme koostööd Maaülikooli ja Räpina aianduskooliga. Alati, kui kellelegi on küsimusi või probleeme, oleme ikka nõus konsulteerima ja aitama,“ rääkis Vahtramäe.Olulisim, mida Kanepi Aiand istikute puhul silmas peab, on taimede kvaliteet. „Meie soov on pakkuda võimalikult kvaliteetseid taimi. Taimed peavad välja nägema tugevad, terved ja ilusad võimalikult kaua ka kliendi juures, mitte ainult ostuhetkel. Näiteks Tartu raekoja platsis me võtame haljastuse maha alles hilissügisel ja siis taimed tihti veel õitsevad,“ rääkis Vahtramäe.