Juubel: Tänavu täitub 30 aastat esimese KUMA ristsõna ilmumisest

12. veebruar 2018, 11:00
Kuma 15. sünnipäeval toimunud ministrite kardisõidu osavõtjad ja ürituse patroon Arnold Rüütel.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180212/CM/180219984/AR/0/AR-180219984.jpg

See oli 1988. aasta mais, kui tehnikaspordivõistluste kommentaator Ervin Runnel tormas pärast võistlust oma sõbra, fotograaf Märt Lõhmuse juurde ja näitas talle Viljandimaa meeste trükist Nuti. Nad olid omavahel juba mõnda aega arutanud, et küll oleks hea, kui saaks kirjastamisega tegeleda, kuid Nõukogude Liidus oli poliitilise propaganda kartuses keelatud eraisikutel trükiseid välja anda.

„Ervin oli väga elevil ja teatas, et nüüd hakkame meie ka oma väljaannet tegema. Selgus, et seaduses oli punkt, mis lubas kooperatiividel kirjastada õppematerjale ja reklaame. Võtsime puhkuse, käisime vajaliku kadalipu läbi ning asutasime kooperatiivi, mille esimeseks väljaandeks sai Türi Motokrossi reklaamleht koos ristsõnaga. Lehe tiraaž oli 60 000 ning see müüdi viimase kui ühe leheni maha,“ meenutab Lõhmus olulist hetke 30 aastat tagasi.
Kuigi niimoodi paberilt lugedes tundub asi lihtne, olid tegelikkuses hoopis teised ajad. Raske oli leida trükikoda, mis oleks julgenud ja tahtnud trükiteenust pakkuda erafirmale (loe: kooperatiivile). Kirjastusi polnud palju, valitses pidev puudus valgest trükipaberist ning tegelikult oli nõukogude ajal trükiste tegemine väga reguleeritud. Ent kõik läks hästi ning 17. augustil 1988 anti Paide Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega kooperatiivile
Kuma tegevusluba. Juba 10 päeva pärast ettevõtte asutamist ilmus esimene Kuma Ristsõnaleht, kusjuures põnev fakt on see, et alguses joonistati ristsõnad käsitsi valmis ning seejärel tehti tušiga üle.
30 aastat on Kuma põhitegevus olnud ristsõnade väljaandmine, mis olid nii populaarsed, et tippajal saabus ühes kuus toimetusele lugejatelt ja fännidelt tuhandeid kirju. Algul trükiti ristsõnu lihtsal paberil, kuid rubladelt Eesti kroonidele üle minnes tekkisid paberitarnimisel probleemid ning nii oldi sunnitud vahepeal väljaanded trükkima saunapiletite jaoks mõeldud kirjule paberile. „Enne Eesti Vabariigi sündi tegime kokkuleppe ühe Valgevene paberitehasega, et viime neile ehitusmaterjale ja saame vastu paberit. Ent siis tuli Moskvast kuri keeld Baltimaadesse mitte paberit saata, sest kardeti Nõukogude Liidu vastast propagandat,“ muigavad Runnel ja Lõhmus.

Oma trükikoja sünd ja laienemine Lätti

Enne Eesti krooni tulekut tegi Kuma ettevalmistusi jätkata trükitööde tellimust samadelt partneritelt, kuid ühtäkki muutus olukord turul, tugevamad trükikojad hakkasid hindu dikteerima ja nõrgemaid välja suretama. Polnud midagi parata – tuli otsustada, kas müüa Kuma maha või hakata ise trükivaldkonnas tegutsema. Ja nii juhtuski, et soodsate asjaolude kokkulangemisel on Kumal alates 2001. aastast Paides oma trükikoda, mille tootmisvõimsus ja masinapark on aastatega aina kasvanud. Lisaks tavapärasele trükiteenusele pakutakse ka kõigi trükkimisele eelnevate tööde tegemist, nagu toimetamine, korrektuur, kujundamine-küljendamine.
Trükikojad enam Kuma tegevust ei mõjutanud ning nii sai ettevõte mõelda laienemise ning järgmiste sammude peale. 1995. aastal siseneti Läti turule, kus ettevõttele kuulub SIA Kuma – lätikeelsete ristsõnade ja kalendrite väljaandja. „Loomulikult trükime ise ka Läti ajakirjad ja meil on selleks koguni lätlasest keeletoimetaja Paide majas tööl,“ räägib Lõhmus, lisades, et sisuliselt tuleb iga päev Kuma trükikojast välja üks ajakiri ning lisaks kalendrid, suurema ja väiksema tiraažiga raamatud ning erinevad trükised alates postkaartidest kuni plakatiteni nii eraisikutele kui ka ettevõtetele ja organisatsioonidele.
Olnule tagasi mõeldes tuleb meestele meelde palju lõbusaid seiku: näiteks, kuidas esimesi kalendreid tehes oli konkurents turul väga tugev ning äkki helistati kauplusest, et vabandust, teie kalendris on nädalad nihkes. Toimetus ei jõudnud veel reageeridagi, kui tuli uus kõne, et vabandust, teil jooksevad nädalad õigesti, aga kõigil teistel on nihkes. Kuma töötajad on alati toimetamisse ja korrektuuri tõsiselt suhtunud ning nii saadigi jalg ukse vahele tihedal kalendriturul, kusjuures täna antakse jaemüüki välja igal aastal mitukümmend erinevat kalendrit, millest tuntumatena võiks nimetada Kuma kalendrit, Aiakalendrit ja Nimepäevade kalendrit ning venekeelseid kalendreid, kus on paralleelselt kirjas nii vene kui ka eesti pühad. Tegelikult andis Kuma 12 aastat välja ka venekeelseid ristsõnu, aga ühel hetkel ujutati turg üle Moskvast pärit soodsate nutivihikutega ning ettevõte pidas paremaks nende valmistamise lõpetada.
Esimest korda Lätti kalendrit tehes astuti täiega ämbrisse. Läbimüük oli peaaegu olematu. Asja uurides selgus, et viga sai tehtud sellega, et kalendrites ei olnud nimepäevi. Järgmisel aastal sai lisatud kalendritele nimepäevad ning põhimõtteliselt samasugusetel kalendritel müüdi läbi terved tiraažid. „See näitas selgelt kuidas peab erinevate turunüanssidega kursis olema, sest Lätis on nimelt nimepäev tähtsamgi kui sünnipäev. Nende jaoks oli meie esimene kalender mõttetu!“ ütleb Lõhmus.
Praegusel ajal valmistab Kuma lisaks jaemüügivõrgule ka firmade reklaam­kalendreid. Tänu mitmekülgsusele on tellijate seas hulgaliselt tuntud suurfirmasid nii Eestist kui ka Skandinaaviast. 2003. aastal käivitas Kuma veel ühe tegevusvaldkonna – Kuma Foto. Lisaks klassikalistele teenustele mida pakutakse Paide ja Rakvere fotopoodides, pildistab Kuma Foto paljudes Eestimaa koolides, Koolitantsu üritustel ja muudel üritustel. Tänu fotole on kalendrite nomenklatuuri lisandunud ka personaalkalendrid. Nende populaarsus ja tellimine on aasta-aastalt kasvanud.
„Teame, et enamik ettevõtteid püüab spetsialiseeruda konkreetsele tegevusvaldkonnale, aga meil on läinud nii, et täidame nii fotograafi, kirjastaja, kujundaja kui ka trükkali ametikohad ühes firmas, pluss pakume ka näiteks täna juba haruldaseks muutunud perioodika käsitsi köitmise teenust.“

1. veebruaril anti Vello ja Õnne Särelile üle järjekordne Super Kuma võiduauto.

Ristsõnade koostamise taga on terve teadus

Praegu ilmub Kuma kaubamärgi all ligi 30 perioodilist sudoku- ja ristsõnaajakirja nii eesti- kui ka lätikeelsena. Lisaks ristsõnadele ja sudokudele ilmuvad värviraamatud ja tegelusvihikud.
Tänapäeval on Kumal umbes 20
rist­sõnakoostajat, kusjuures alates 17. Kuma
ristsõna­lehest kaastööd tege­val Onu Unol täitub varsti 35 000. ristsõna! „30 aastat on ühe ettevõtte jaoks päris kõrge vanus ning toob kaasa vaikselt juba põlvkondade vahetuse. Aga meil on selle üle hea meel, sest kuna meie majas on tööl suuremalt jaolt loomingulised inimesed, oli ja on elu Kuma majas põnev ja mitmekülgne!“
Kuma on Eesti esindaja rahvusvahelises mõistatusteliidus World Puzzle Federation. Sellega kaasnevad mitmed kohustused, millest üks on Eesti võistkonna komplekteerimine ja lähetamine igal aastal nii sudokude lahendamise kui ka mõistatuste lahendamise maailmameistri võistlustele.
13. aastat järjest ollakse korraldanud Eesti meistrivõistlusi sudokude lahendamises, nende põhjal on koostatud ka Eesti koondvõistkond maailmameistri võistlusteks. Eesti lippu on kõrgel hoidnud Tiit Vunk, kes on viimasel neljal aastal toonud koju maailmameistri tiitli ja kolm hõbemedalit.
Läbi aastate on olnud Kuma ristsõnade lipu­laevad Kumake ja Super Kuma, mille tiraažid olid pikki aastaid üle 30 000 eksemplari. „Kumakesel oli kindlasti tänuväärne panus laste kasvatamises ja arendamises,“ ütleb Runnel, lisades, et ristsõnad on unikaalne mälutreenimise võimalus, mis paneb erksamalt mõtlema ja tekitab uudishimu uute teadmiste järele. Samuti sobivad ristsõnad hästi inimestele, kel kas töö või isiku eripärade tõttu pole võimalik pikalt raamatutesse süveneda, ent ristsõnu saab täita küsimushaaval.
Muide, Super Kuma on ainus ristsõnaajakiri maailmas, mille peaauhind on juba 22 aastat olnud auto. „Kas te ikka veel loosite välja autot?“ – esimene küsimus, mida konkurendid nii Jaapanist kui ka USAst esitavad igal aastal Sudokude lahendamise maailmameistrivõistlustel Eesti võistkonna kaptenile Jaanus Laidnale.

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2018, 08:37

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing