Jaga lugu:

100 miljonit eurot on iga-aastane tehingute maht Eesti erametsaga

20 aastat erasektoris metsamajandusteenust pakkunud HD Forest ASi Eesti juhataja Toomas Kams toonitab, et linnas elavatel erametsaomanikel on mõistlik oma metsa majandada lasta, sest mets on tänapäeval juba väga likviidne varaklass investeeringuteks.

Toomas Kams sõnab, et HD Forest hooldab teistele kuuluvat metsa, annab metsaomanikele nõu ja aitab otsuseid täide viia.
Toomas Kams sõnab, et HD Forest hooldab teistele kuuluvat metsa, annab metsaomanikele nõu ja aitab otsuseid täide viia.  Foto: Kaarel Nurk

„Metsast saab ka moodustada enam-vähem 15–20 aastase rahavoo, seda saab diskonteerida ja eelnevalt välja arvutada, mis võimalik tootlikkus aastate lõikes kujuneb,“ selgitab Kams.

Tema sõnul leiab Eestis müüki pandud mets ostja keskmiselt kahe nädalaga. Samas näiteks müüakse maja Tallinnas keskmiselt kuus kuud.

Kams jälgib juba aastakümneid statistikaameti andmeid ja sealt on näha, et keskmiselt vahetab erametsa sektoris omanikku 30 000 hektarit metsa. Ühe hektari metsa hind on 2500–3000 eurot, mis teeb kokku keskmiselt 90 miljonit.

„Ja lisaks sellele on meil puudu need andmed, kui müüakse ettevõtteid, kelle varade seas on ka metsamaad,“ tõdeb Kams. Kuna HD Forest majandab ka Läti ja Leedu omanike metsa, siis lisab ta oma kogemuse põhjal siia juurde, et Lätis on metsatehingute maht isegi suurem, Leedus Eestiga samal tasemel. „Kui võtta kokku kõigi Balti riikide aastane tehingute maht metsaga, siis on see vähemalt 400 miljonit eurot. See näitab, et tegemist on tõsise ja väga likviidse varaklassiga, kuhu tasub investeerida,“ kommenteerib Kams ning täpsustab, et nende ettevõttel on ligi 80% klientidest Lätis ja Eestis ning 20% Leedus.

Põhiteema: kaasaegne metsade majandamise praktika

Asukoht: 21. septembril Eesti Rahva Muuseumis, Tartus

Rahvusvahelisel metsakonverentsil astuvad üles ettekandjad Eestist, Prantsusmaalt, Taanist, Brasiiliast ja Ameerikast.

Esinejad: John Stanturf, Maaülikooli külalisprofessor. Varem töötanud Ameerika Ühendriikide metsateenistuses, Mississippi State University, Auburn University. Peter Vind Larsen, HD Forest Balti riikide direktor. Sylvestre Coudert, Prantsusee metsamajanduskeskuse direktor (www.forestryclubdefrance.com), Caio Serino Castro, BTG TIG Asset Manager juhatuse liige BTG TIG fondi haldur.

Arutlusringis vestlevad infotehnoloogilistest arengutest metsanduse kontekstis ja nende kasust metsaomanikele Pille Kaas (Deskis), Kristjan Veeris (ForestSoft), Allan Sims (Keskkonnaagentuur), Ants Vain (Maa-amet).

Jutuks tulevad ka konkreetsed kogemuslood väljatöötatud lahendustest kaugseire, logistika ja metsa ülestöötamise vallas.

Tema sõnul on Eestis kokku umbkaudu miljon hektarit erametsa. Riigi omanduses on veidi vähem kui pool Eesti metsast ja erastruktuuri käes veidi enam kui pool. Seega vahetab keskmiselt 3% Eesti erametsast igal aastal omanikku.

„Meie kliendiks on näiteks ka üks Euroopa suuremaid pensionifonde, mis on registreeritud Luksemburgis ja mis on paigutanud oma raha Eesti metsa,“ tunnistab Kams. Tema sõnul võiksid ka Eesti pensionifondid rohkem inimeste raha Eesi metsa investeerida. Lisaks mainitutele on HD Forest klientideks Eestist veel Haanja Forests OÜ, OÜ Kuusemetsa, OÜ Metsatalu, OÜ Mortec, OÜ Okira, AS Taanimets, OÜ Varoteks, OÜ Lewis Holding, OÜ Runners Forest jt.

Kams soovitab kõigil erametsaomanikel metsaga tegeleda ja kui ajapuudusel seda teha ei saa ning metsa maha müüa ka ei raatsi, siis tasub kasutada spetsialisti abi.

„Mets on kinnisvaraga võrdne varaliik, Eesti liigub täna kiirete sammudega Põhjamaades tavapärase praktika suunas, et eraomanik ostab teenusepakkujalt sisse metsahooldusteenuse. Tasemel teenusepakkuja kasutab ka täna juba moodsaid vahendeid teie metsa eest hoolitsemiseks. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus metsi majandav firma HD Forest teeb seiret metsamassiivide jälgimiseks näiteks lennukite ja droonidega,“ kommenteerib Kams, kes toonitab, et kõik otsused, mis puudutavad metsa majandamist, teeb omanik lõpuks ise, aga nemad nõustavad ja pakuvad kõige paremaid stsenaariume.

Tema sõnul on iga metsatüüp võimalik ära hinnata väga konkreetse matemaatikaga. Metsa hind määratakse selle järgi, kas tegu on okas-, lehtpuu- või segametsaga, metsa küpsusaste on samuti tähtis – kas tegu on noorendiku, keskmise või küpse metsaga. Ka sellest sõltub hind, kuidas on metsa ümber arenenud infrastruktuur ja tööstused.

Kams ütleb, et aastakümneid selles vallas tegutsejana võib ta selgitada täiesti erapooletult, miks on tänapäeval nii, et rohkem tuleb raiuda erametsi. „Sellel on puhtal kujul majandusajaloolised põhjused. Erametsaomanikud ei ole ahnemad, nagu avalikkuses neid sageli süüdistatakse,“ ütleb Kams.

Riigimetsa ehk täna RMK valduses olevaid metsi on möödunud sajandi jooksul majandatud ühtlasemalt ning seda on üsna hästi tehtud isegi nõukogude ajal. Riigimetsas on täna suhteliselt võrdne hulk metsatüüpe – võrdses osas nooremat, keskmist ja vanemat ehk küpset metsa. See on järjepidevuse tulemus ja selle eest tuleb tänada ka nõuka ajal tegutsenud korralikke metsnikke. Lisaks on RMK käes ka rohkem looduskaitsealuseid metsi, mis on igati õigustatud.

Tänaste erametsade majandamine oli nõukogude ajal väga kaootiline. „Ma tean ka omast kogemusest, et kõikidele sovhoosidele ja ka kolhoosidele kuulus metsa. Ma ise olin ka sellises sovhoosis, mis omas 5000 ha metsa ja seda pidid korras hoidma kaks joodikust saemeest, mis tähendas, et neid metsi ei hooldatud õigesti,“ ütleb Kams. Selle pärast on tema sõnul täna erametsaomanike käes väga suures ülekaalus küpseid ja isegi üleküpseid metsi, väga vähe keskealist metsa ja palju noorendikke. Need tüübid tuleb ka erametsas enam-vähem ühtlaseks ja järje peale saada, aga see võtab aega 100 aastat. Sellepärast raiutakse erametsas täna rohkem.

„Meie firma on metsa haldaja. Meie oleme spetsialiseerunud teistele kuuluvate metsade valvajaks ja hooldajaks. Meie esmane eesmärk ei ole aga metsa raiuda, meie teeme seda, mida omanik tahab teha, aitame omanikul otsuseid langetada, kuidas oma metsa kõige paremini majandada, et see oleks tõeline investeering tulevikku,“ toonitab Kams ja lisab, et see on puhtakujuline Lääne-Euroopa ja Põhjamaade metsade majandamise mudeli järgimine.

„Inimesed, kes te olete metsaomanikud, aga te pole oma vara haldamist seni ette võtnud, teadke, et jah, mets kasvab ise, aga teda tuleb suunata. Usaldage Eestis pikka aega tegutsenud metsamehi. Need ei pea olema just meie, kelle te valite. Eestis tegutseb ka palju teisi missioonitundega metsahooldusfirmasid“.

Küsimusele, mis iseloomustab Kamsi sõnul halba metsahooldusfirmat, vastab ta, et tema kogemuse põhjal on selleks huvide konflikt.

„Metsahaldusteenust pakkuvad firmad ei tohi kontserni sees omada saeveskit ega harvestere, sest siis tekib kohe huvide konflikti oht, sest saeveski vajab tooret, mida võidakse siis kliendilt ehk investorilt võimalikult madala hinnaga kokku osta ja niisama tühjalt seisvad harvesterid on kulu, see tähendab, et masinad peavad võimalikult kogu aeg töös olema ja siis võidakse kliendilt küsida metsa ületöötamise eest hingehinda. Haldur ei tohiks võistelda oma klientidega,“ selgitab Kams.

Eraisikuna metsa investeerinud Toomas Kams teenis suurima tootluse lepavõsaga

Mina olen ka eraisikuna oma isiklikke sääste metsa investeerinud. Minule sobib suures plaanis emotsionaalselt kõige paremini segamets. Aga minu parimad investeeringutootlused on olnud hoopis lepikutesse, kust tuleb kõige kiiremini ka investeering tagasi.

Ostsin 15 aastat tagasi ühe suurema kinnistu. Seal oli peal nii kuusikut, mille hektari hind oli toona 1000 eurot, kui ka männikut, mille hektari hind oli toona 2000 eurot. Ja siis tuli selle kinnistuga lihtsalt kaasa n-ö rämpskinnistu, mille peal kasvas lepik ja arvestuslikult oli selle lepiku hind veel miinusmärgiga ehk –200 eurot hektar. Ja selle lepiku eest ma realiseerisin lõpuks 10 eurot tihumeetri eest.

Üldiselt eelistan ma segametsa sellepärast, et see on bioloogiliselt tugevam ja riskid on väiksemad. Küsimusele, mis on metsa investeerides suuremad riskid, märgib Kams, et selleks on halb metsamajandamine, tegelikult halb haldur, kes jätab midagi rääkimata.

Ta meenutab näiteks 2005. aasta tormi, mis laastas metsa Eestis, kuid rohkem isegi Lätis ja Leedus. Kui on olnud torm, siis tuleb tema sõnul halduril ülikiiresti kahjud selgeks teha ja tegutseda.

Küsimusele, kas korralik metsahaldur saab ka tormikahjusid ennetada, vastab Kams, et veidi saab. „Kõik kogenud metsamehed teavad, et Eestis tuleb torm alati läänest, see tähendab, et kui hakkad langil raiet tegema, siis ei tohi seda kunagi alustada lääne poolt, vaid alustama peab idast. Kui hakkad lääne poolt raiuma, siis avad terve metsa tuulele, aga sageli ei ole võimalik seda iidset tarkust järgida, näiteks kui naaber on juba valesti raiumisega pihta hakanud oma langil,“ lisab Kams.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt