Alarmesti turvasüsteeme leidub nii kohtumajades, pankades kui ka koolides

Turva- ja nõrkvoolusüsteemide projekteerija ning ehitaja Alarmest OÜ on põneva ajalooga ettevõte, mis on loodud samade omanike poolt koguni kaks korda. Aastakümnete jooksul on ettevõte rajanud unikaalseid turvasüsteeme Eesti kohtumajadele, pangahoonetele, lasteaedadele ja kaubanduskeskustele, näitena võib nimetada T1 keskust, Narva piiripunkti, Eesti Panga hoonet ning Lääne-Tallinna Keskhaiglat.

"Praegune Alarmest OÜ on tegevuses seitsmes aasta, aga tegelikult oleme selles valdkonnas olnud juba aastast 1992. Olime ühed esimestest, kes meie turul turvalahenduste sektoris alustasid ning see oli meie jaoks uus ja põnev valdkond.

Alustasime hoogsalt ning ajastule omaselt julgelt – suurematest ja tuntumatest tollesse aega jäävatest objektidest võib nimetada tänast SEB Panga kõrghoonet ning Eesti Panga turvasüsteeme,” meenutavad ettevõtte asutajad ja omanikud Ants ning Jaan Väinsalu.

Austria tootja Schrack Seconet kõrgtehnoloogilist tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ostes saab tellija kaks ühes, kuna süsteemi keskseade on dubleeritud ja vea tekkimisel lülitub süsteem automaatselt ringi. Nimetatud süsteem on paigaldatud T1 kaubanduskeskusesse ja teistesse Tallinna hoonetesse.  Foto: Alarmest

Enne eelmist majanduskriisi aastal 2006 tehti omanikele hea pakkumine Alarmesti ostuks ning IT-firma ATEA võttis ettevõtte üle koos töötajatega. "Äris peab oskama ette näha ja prognoosida, mis hakkab tulema, kuid väga palju ettevõtted seda 10–12 aastat tagasi ei osanud. Ega ka tegelikult meie ning nii jõudsid ka turvavaldkonnas kätte kehvad ajad, kuigi tollal panustas riik palju ehitussektori elavdamiseks lasteaedade ja koolide renoveerimisse ning ohutusseadmete paigaldamisse. Ent tulemused polnud ilmselt piisavalt head ja meid koondati,” sõnab Ants Väinsalu.

2013. aastal sündis meeste peas otsus uuesti eraettevõtlusega alustada. Jaan Väinsalu hinnangul oli siinkohal oluliseks nüansiks jätkata tööd sama nime all, mida partnerid ja tarnijad väga hästi mäletasid. "Olime ju eelnevalt nii pikalt turul olnud ning kõik teadsid Alarm­esti. Jätkasime samade tugevate kaubamärkidega ning samaks jäid nii meie tarnijad kui ka koostööpartnerid ehitusfirmade näol. Vähem tähtis pole loomulikult ka meie kogemustega inseneride ja projektijuhtide tubli töö.”

Oskame täna teha oma tööd oluliselt efektiivsemalt, tehes sama käibe poole vähema inimeste arvuga kui 10 aastat tagasi.

Alarmest on orienteeritud suurklientidele, nende põhitööks on suured insener-tehnilised turvalahendused nõrkvoolusüsteemide alal alates tule­kahjusignalisatsioonist, valve- ja läbipääsu-, videovalve- ja andmesidesüsteemidest kuni inva-WC ja õekutse-, helindus- ehk kõlarisüsteemide ning ajanäitude ehk suurte kellade paigaldamiseni kaubanduskeskustes. Alarmesti teostatud objekte leiab kõikjalt üle Eesti: tehased, büroohooned, koolid, kaubanduskeskused, muuseumid ja kultuuriasutused. Koostööd tehakse kõigi suuremate ehitusettevõtetega nagu Oma Ehitaja, Maru Ehitus, Ehitus­trust, YIT Ehitus, Merko Ehitus, Nordecom, Ramm Ehitus, Map­ri Ehitus, Vilcon Ehitus, ProEhitus jne.

Üliturvalised dubleeritud süsteemilahendused ja oskus rajada mittepõlevaid ruume

Viimase aja suurim projekt oli Alarmesti jaoks kaubanduskeskus T1, kuhu paigaldati maailma üks paremaid tule­kahjusignalisatsioone Austria ettevõttelt Schrack Seconet. Schrac­ki innovatiivsed andurid on multifunktsionaalsed, mida lihtne programmeerida nii temperatuuri- kui ka suitsuanduriks või kasutada mõlemana. See tähendab, et tellija saab oma ruume ümber ehitada nii, et ei pea rohkem turvasüsteemi investeerima. Lisaks suudavad andurid ise analüüsida, kas tegemist on põlengusuitsu või auto CO2 heitmetega, ega anna valehäireid.

Schrack Seconeti arendatud targad ja multifunktsionaalsed andurid – suitsuandur ja temperatuuriandur ühes. Anduri funktsiooni saab muuta programmiliselt ning ruumi kasutuse muutmisel ei ole vajadust füüsiliselt andurit demonteerida ja uut osta.  Foto: Alarmest

"Tegemist on topeltturvaliste toodetega ehk kui süsteemi keskseade peaks millegi tõttu lakkama töötamast, hakkab automaatselt tööle teine, dubleeritud süsteem. Tulekahjusignalisatsioonisüsteem on juhitav lisaks mobiilse rakenduse kaudu, mis hoiab reaalse tulekahju puhul palju aega kokku,” kirjeldab Jaan Väinsalu, kelle sõnul sai T1 keskusesse paigaldatud ligi 3000 uue põlvkonna andurit, aga näiteks Venemaal Gazpromi peamajas on selliseid andureid 50 000. See näitab samuti süsteemi võimekust, et neid on võimalik nii palju ühtsesse süsteemi liita.

Ühe erilisema projektina võib välja tuua Narva piiripunkti, kus on suhteliselt väikesele alale installeeritud 260 kaamerat. See objekt oli tõeline väljakutse nii spetsiifilisuse kui ka tähtaegade puhul. Lisaks on Alarmesti juhtimisel rajatud näiteks olulistele serveriruumidele omaseid tuleennetussüsteeme, mille puhul langetatakse täiesti õhutihedaks ehitatud ruumis hapniku tase piirini, kus enam põlengut ei toimu.

Alarmest on rajanud ka näiteks õekutsesüsteemi Lääne-Tallinna Keskhaiglale. Sealse süsteemi eripäraks on, et kõik tehtud kutsungid jäävad logisse, kust on pärast näha, kas õde on kutsutud ning millal ja kas sellele on vastanud. See teeb haigla töö väga läbipaistvaks nii patsientidele kui ka administratsioonile.

Mis on turvatoodete turul mõnekümne aastaga muutunud?

"25 aastaga on enim arenenud videosüsteemid, mis on muutunud ise aina pisemaks ja mille pildikvaliteet on oluliselt paranenud. Näiteks 1994. aastal alustasime Statoili jaamade turvasüsteemide ehitamist ning paigaldasime neile Eesti esimese LCD-monitori – see oli tolle aja kohta väike, kuid tänases mõistes suhteliselt ebamugav ja kehva kvaliteediga ekraan,” meenutab Ants Väinsalu.

"Kui täna on viieterabaidine kõvakestas peopesasuuune, siis 25 aastat tagasi oli 1-gigane IP-salvestusseade suure teleri suurune. Videopildi ülekandmine interneti kaudu on täna tavapärane, aga kui meie 1990nail püüdsime Tallinna Panga Tartu kontorisse teha turvasüsteemide videoülekannet Tallinnast, oli viide minuteid pikk. Nüüd on olemas kõrgkvaliteetne HD-pilt, pilt ja heli levivad hetkega internetis üle maailma ning inimesi saab 3D-otsingusüsteemiga tuvastada otse kaamerapildilt.”

Alarmest on paigaldanud Tallinna kesklinna kaameraid, mis suudavad tuvastada 300 meetri kauguselt autonumbreid ja inimeste nägusid. Nii on ettevõte andnud turvafirmadele suurepärased tööriistad, mis koos politsei kaameratega moodustavad südalinnas väga hea ringkaitse.

Meenutades veel algusaegu, nimetavad mehed 1980ndate lõpus loodud infrapunaandureid, mille kasutamise vajadus tekkis kurikaelade kombest peita end pangahoonetesse ja kaubanduskeskustesse ning teha seal kuritegevust pärast tööpäeva lõppu. Sarnane juhtum leidis aset ka Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis, kuhu telliti 1990natel Alarmestilt esimene liikumisanduritega turvasüsteem.

Keerulised ajad annavad suure­päraseid kogemusi

Vaadates tagasi tehtud töödele ja turul tegutsetud ajale, nendivad Väinsalud, et on saanud väga palju kogemusi just majanduskriisi tõttu.

"Oleme aru saanud, et paindlikuks olemiseks ei saa firmat väga suureks ajada. Oleme otsustanud töötada Eesti turul, sest meil on siin hetkel piisavalt palju tegemist. Oskame täna teha oma tööd oluliselt efektiivsemalt, tehes sama käibe poole vähema inimeste arvuga kui 10 aastat tagasi. Need, kes kriisist läbi tulid, omavad ainulaadset kogemust olla ettevaatlik ning osata ette prognoosida turu salakäike.”

Oskame täna teha oma tööd oluliselt efektiivsemalt, tehes sama käibe poole vähema inimeste arvuga kui 10 aastat tagasi.

Nad lisavad, et ikkagi oma firma ülestöötamine keeruline töö, isegi siis, kui on olemas pikaajalised kogemused. "Eesti Vabariigis eraettevõtlus on kangelastegu ja medalit väärt! Meil on nii palju väikeettevõtjaid ja sageli tehakse neile liiga, rääkides, et maksutulu toovad ainult suured ettevõtted. Ent seda ju väikeettevõtjate najal, sest kui nad ei teeks ettevõtlust, oleksid nad töötud. Riik võiks rohkem tuua esile äriinimesi ning väikeettevõtjaid, kes panustavad tegelikult riiki väga palju!”

Alarmest on muide ka 1993. aastal loodud turvaettevõtte liidu asutajaliige, tehes tollal palju koostööd päästeameti ning teiste turuosalejatega nii turureeglite kui ka seaduste ja käitumistavade väljatöötamisel.

TASUB TEADA!

Kuidas Alarmest nime sai?

Kui advokaat läks 1992. aasta alguses ettevõtte nime registreerima, pidi saama Alarm­esti nimeks EstAlarm, sest tollal oli Eestis moes panna EST-täheühendiga nimesid. Registreerimisametnikul oli aga küll saanud EST-algusega nimedest ning ta ütles firmat esindanud advokaadile konkreetse „ei”. Kuna mobiilid ei olnud veel laialt levinud, polnud tal ka kellegagi kiirelt nõu pidada ning nii pidi ta ettevõttele ise nime välja mõtlema. Nii saigi firma nimeks Alarmest. Vaata lisaks alarmest.ee

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt