Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti hooldusäri suurnimi naudib keerulisi ülesandeid

    Kodumaisel kapitalil põhinev ligi 650 töötajate ettevõte on riigisektori partnerina võimsalt karastunud.

    Suurte välismaiste tegijatega konkurentsis on aasta-aastalt kasvanud kodumaine puhastus- ja hooldusfirma Kinnisvarateenindus OÜ. Oma väärtuslikke oskusi ja teadmisi, mida on saadud peamiselt riigisektori suuri ja olulisi objekte hallates, soovitakse üha enam ära kasutada ka suurtele arendajatele teenuseid osutades.
    Kinnisvarateenindus OÜ on ligi 650 töötajaga läbi ja lõhki Eesti kapitalil põhinev ettevõte. ISSi, SOLi, DussmannService’i ja teiste välismaiste tegijate kõrval ollakse suurimaks kodumaiseks teenusepakkujaks.
    “Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda need firmad, mis suudavad kompleksteenust pakkuda üle Eesti,” ütleb ettevõtte juht ja enam kui 25 aastat tagasi sellele ka aluse pannud Ivar Bank. Üks selline ettevõte on just Kinnisvarateenindus OÜ. Tulgu kõne Ruhnust, Luhamaalt, Narvast või Kõpust, nende inimesed on lähedal.

    Saatuslik hange

    Bank meenutab, et kõik algas firma jaoks porimatte pestes ja neid välja rentides. Peagi sai selgeks, et kliendid soovivad puhastusteenust laiemalt ning nii, koos nendega, toona veel Pesumati nime all tegutsenud ettevõte arenema hakkas. 1998. aastal võitsid nad olulise hanke, objektiks Luhamaa piiripunkt. Hanke üheks osaks oli ka tehnosüsteemide hooldusteenus.
    “Sellest hetkest, võib öelda, hakkas firma tänane nägu kujunema,” meenutab Bank. Peagi pakuti hoolduse ja puhastuse kompleksteenust ehk täielikku haldust tervele piirivalvele. Tänaseni on ligi 80% ettevõtte teenindatavatest objektidest riigisektorist.
    Bank ütleb, et riigisektori kliendid on püsivamad, kuid ka palju nõudlikumad. Ettevõtte tehnohoolduse ja välitööde juht Tanel Stomma lisab, et riigi eelis on soovide selgus. Riik teab, mida tahab ning vähem on möödarääkimist. Stomma lisab, et ka riik kui partner on oluliselt teistsugune kui veel aastaid tagasi. Kui alguses oli see rohkem ülemus-alluv tüüpi suhe, siis nüüd on tegemist partnerlusega.
    “RKASi näol on riik ikkagi kinnisvara hooldamise keskkonna eestvedaja ja suunanäitaja. Kõik eelnev aga ei tähenda, et meid erakliendid ei huvita. Vastupidi, oleme jõudnud tänaseks oma kogemuste ja oskuste poolest sinna, et soovime saada suurtele arendajatele usaldusväärseks partneriks,” räägib Bank.

    Hallata olulised objektid

    Bank ja Stomma võivad olla uhked, sest nende hallata on mitmed tuntud ja olulised objektid Eestis. Võtame kas või Tallinna lennujaama, mida peetakse maailma üheks ilusamaks, aga ka puhtamaks. Oma tegemiste eest on Kinnisvarateenindus OÜ saanud lennujaamalt ka mitmeid tunnustusi.
    Samamoodi on nende hooldada Kumu ja rahvasuus superministeeriumiks kutsutav hoone. Banki sõnul olid need ka ainsateks väärtuspõhisteks hangeteks, mida riik on nende valdkonnas korraldanud. Hangeteks, kus hind ei olnud esmatähtis.
    “Samas, olenemata sellest, et suur osa hankeid on hinnapõhised ja nende kestvus on mõni aasta, oleme suutnud kasvada. See näitab meie tugevust,” on Bank uhke.

    Mõned tuntumad kliendid:

    Eesti Kunstimuuseum (sisekoristus)

    Coop Eesti (kompleksteenus)

    Eesti Energia (kompleksteenus)

    Luhamaa piiripunkt (kompleksteenus)

    Koidula maanteepiiripunkt (kompleksteenus)

    Koidula raudteepiiripunkt (kompleksteenus)

    Superministeerium (sisekoristus)

    Tallinna lennujaam (sisekoristus)

    Riigi Kinnisvara (kompleksteenus)

    Lennusadam (sise- ja väliskorrashoid)

    Stenbocki maja (välikorrashoid)

    Tallinna Sadam (sisekoristus)

    Foto: Jaanika Vider

    Tõmbab objekti keerukus

    Nii Bank kui ka Stomma ütlevad, et nende ettevõtet kannustavad eelkõige keerulisemad objektid. Viimastest sellistest toovad nad välja Lubja tänava värske kohtumaja ning terviseameti uue hoone Paldiski maanteel. Need on täis kaasaegset automaatikat ning seega pakuvad ka uusi väljakutseid. “Õppima peab selles valdkonnas pidevalt, sest uusi lahendusi mõeldakse kogu aeg välja,” tõdeb Tanel Stomma.
    Riigisektoris saadud kogemust tuuakse aina enam ka eraärikinnisvara sektorisse ning just seal nähakse võimalust suureks kasvuks. Meestel on ärisektorile ka nõuanne – uurige seda, millised on teenuste standardid ja millise tasemega teenuseid üldse nõuda. Kinnisvarateenindus OÜ tegevus vastab kõigile olulistele standarditele ning nende töötajatel on olemas vastavad sertifikaadid.

    Miks eelistada eestimaist?

    Oma ala suurte tegijate seas on Kinnisvarateenindus OÜ niisiis ainus, mis on sada protsenti kodumaine. Ivar Bank ütleb, et see väljendub ka suhtumises. “Oleme ausad, onu Samil on ükskõik, mis tema objektidega täpsemalt toimub. Peaasi, et rahavoog oleks. Meie seda lubada ei saa, peame ka homme oleme väga heaks partneriks. Neil aga võib Eestis kehvemini minna, Poolas jälle läheb samal ajal hästi,” ütleb Bank ning lisab, et eks Eesti turg ole ka keeruline. Liiga väike ja kõik tunnevad kõiki. “Meie endale vigu väga lubada ei saa.”

    Suurtel tegijatel hind madalam

    Kunagi oli Kinnisvarateenindus tegev ka kortermajade halduse äris, et jätkamisest odavam on see suund lõpetada. Konkurents oli väga tihe. Ei ole lihtne ka ärikinnisvarahalduses, siingi on nii suuremaid kui väiksemaid konkurente. Bank ja Stomma toovad aga välja ühe levinud valearusaama – väike pakub teenust suurest odavamalt.
    Nii see nende sõnul ei ole. Suurel on mänguruumi rohkem ning lisaks mängivad rolli ka tehtud töö kvaliteet ja stabiilne teenus. Kui haldur või töödejuhataja jääb haigeks, siis leitakse asendaja. Väikefirma puhul see tihti nii ei ole. Bank toob näiteks talvise lumekoristuse. Väikestel vallateedel on odavam kasutada kohalikku meest Jaani. Ta teeb töö ära leivaraha eest. Kui nüüd aga võtta üks piirkond või linnaosa, siis peab Jaan palkama lisajõudu ning tema hind tõuseb hoobilt. Suurem saab selles olukorras teha juba optimaalsema hinna. “Ta ei pea kõiki liidetavaid iga kord arvestama,” selgitab Bank.

    Nutikus igal sammul

    Elu meie ümber areneb meeletult ja seda ka ettevõtluses. Puhastus- ja hooldusärigi on kardinaalselt teine, mis 25 või isegi 15 aastat tagasi. Aina nutikamaks minevatest hoonetest oli juba juttu. Samal ajal on aga edasi arenenud ka teenuse kontrollitavuse pool. Kui autod ja nende liikumine on olnud jälgitav juba peaaegu 15 aastat, siis erinevaid koristusmasinaid on hakatud võrku liitma viimastel aastatel.
    “Me näeme arvutiekraanilt, kas masin töötab või mitte ja millal see töötas. Kas akud vajavad täitmist. Me näeme, kui ratsionaalselt me oma tööriistu kasutame,” kirjeldab Bank.
    Muide, kliendid on teenuse osas aina nõudlikumad ja paradoksaalsel kombel on selles “süüdi” Kinnisvarateenindus OÜ ise, sest nagu elus ikka – mida paremini sa oma tööd teed, seda enam kasvavad ka ootused sinu suhtes.
    “Mida paremini teed, seda enam märgatakse üksikuid vigu, mida enne üldse tähele ei pandudki,” naerab Bank.

    Näiteid teenustest:

    Ehitus- ja remonttööde korraldamine

    Tarbimisteenuste tagamine

    Tugiteenuste osutamise korraldamine

    Ruumide puhastus

    Sõiduteede ja parklate heakord

    Parkmetsade ja haljasalade heakord

    Spordi- ja mänguväljakute heakord

    Jäätmekäitluse korraldamine

    Hoonete fassaadide puhastamine

    Katuste puhastamine

    Eri liiki tehnohooldus

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.