Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    WaveCom arendab Eesti kõige intelligentsemat ja turvalisemat serverikeskust

    Eestis pole just palju serverikeskuseid, mille võrguseadmed suudavad ühe hetkega edastada 6 terabitti andmeid, mille turvalisus on nagu FBI-telesarjas ning mille serverid vastavad käideldavuse osas kõrgeimatele nõuetele. Hiljuti Tallinnas uue serverikeskuse avanud WaveCom panustab ainult parimale tehnoloogiale ja arendab servereid juhtima tehisintellekti.

    WaveComi Endla tänaval asuv andmekeskus on ehitatud futuristlikus stiilis – puhas, hele, särav, konkreetne. Siin asuvad näiteks läbi äritarkvara HansaWorld serverid kus suur osa Eesti raamatupidamisest ning terve hulk andmeid välis- ja kodumaistelt tuntud ettevõtetelt, kellega WaveComi seob aastatepikkune koostöö.
    Professionaalne meeskond on tehnoloogiaalaselt nõudlik ja järeleandmatu, kasutades näiteks oma töös ainult maailma parimaid Schneider Electric seadmeid. „Me ei taha kasutada Hiina servereid, nendega on liiga palju muresid. Olen ääretult nõudlik tellija, sest minu töö on pakkuda omakorda enda klientidele 101% kvaliteeti ja turvatunnet, et nende andmed on hästi hoitud,” ütleb WaveComi juhatuse liige, tegevjuht Kristian Liivak. Uue keskuse rajamisel lähtuti TIER 3 ja ISKE standardidest. Bureau Veritas tunnustas WaveCom´i protsesside juhtimist ISO:9001 kvaliteedinõuetele vastavaks juba eelneval aastal. Täna lõpetatakse ISO:27001 ja PCI standardite sertifitseerimisega, et vastata serverite käideldavuse osas kõrgeimatele nõuetele.

    Olen ääretult nõudlik tellija, sest minu töö on pakkuda omakorda enda klientidele 101% kvaliteeti ja turvatunnet, et nende andmed on hästi hoitud.

    Kristian Liivak
    WaveComi juhatuse liige, tegevjuht
    Liivak ei salga, et vaatamata hiljuti valminud serverikeskusele vaadatakse juba ringi sobiva koha leidmiseks järgmise ehitamiseks. „Kui vahepeal oli majandus mullis ja kliendid ei huvitunud väga, kus nende andmeid hoitakse, siis täna käiakse meil huviga külas. Meie suunitlus on ettevõtetele, kes pakuvad serverite pealt teenuseid ehk siis need andmed on väga ärikriitilised ja olulised klientide igapäevatöö laabumisel. Seega on nende soovid ja nõuded selged: andmed peavad olema turvatud, dubleeritud igal võimalikul moel ning kättesaadaval igal ajahetkel. Parim oleks ju jagada andmeid ikka enda mitme serverikeskuse vahel.”
    Unikaalse võimalusena Eestis pakub WaveCom oma teenuste täishaldust ja seda isegi nutitelefonis. Näiteks on kliendil võimalik nutiseadmest jälgida serverite toite juhtimist, restarte, monitooringut, tarkvara automaatpaigaldusi jne. Andmete kättesaadavus tähendab lisaks teenuse kontrolli läbi arvuti ja nutiseadme võimalust turvaliselt serverikeskust külastada. Selleks on WaveCom rajanud rajanud ultramoodsa ja suisa filmiliku ligipääsusüsteemi: olemas on nii sõrmejälje, näpu veenivõrgustiku kui ka näotuvastusseadmed, kõik keskuse nurgad on kaetud digitaal-, mikrolaine- ning infrapunaanduritega ning moodne süsteem jälgib näotuvastuse abil, et majas olijad liiguks ainult neile lubatud perimeetris. Kuna seade tuvastab inimese näo sekundi murdosa vältel, loob see eriti suure turvalisuse. Kui mõni inimene jääb serveriruumis seisma veidi kauemaks nii-öelda vale kapi ette, annab süsteem koheselt häiret helisüsteemi kaudu edastades palve jääda lubatud perimeetrisse.
    Kindlustunnet annab kindlasti ka Eesti mõistes unikaalne tulekustutussüsteem. Kuigi tegemist on gaasikustutusega, ei saa juhtuda seda, mis 2018. aastal leidis aset Balti ja Põhjamaade börsidel kauplemist korraldava Nasdaqi andmetega, kui tulekahju tekkides tulekustutussüsteemist tulev hääl ja rõhumuutus rikkus serverid. „Gaasiga tulekustutussüsteem on oma vibratsiooni ja õhusurve tõttu nagu reaktiivhävitaja lendutõus, mis tapab kõik liiga lähedal olevad seadmed,” nendib Liivak. „Meie oleme oma riskid maandanud spetsiaalsete summutitega – kui tulekahju peakski juhtuma, siis gaasi surve ei ole nii meeletu, et rikuks serveriruumi tehnika ning andmekandjad. Meile teadaolevalt teised serverikeskused sellele mõelnud pole ja sarnast kaitset ei paku.”

    Järgmine samm: serverite tööd juhib koos automaatikaga tehisintellekt

    WaveCom on oma serveripargi eest hoolt kandnud väga läbimõeldult: elektrienergia tuleb majja läbi kahe erineva kaabli, mis jõuavad omeatte kilbiruumidesse, kus on ka upsid. Ja juhuks, kui terve Tallinn peaks jääma elektrita, on olemas võimas generaator. „Meil pole küll nii hullusti läinud nagu sel aastal on juhtunud Venezuelaga, mida on tabanud korduvalt ulatuslikud elektrikatkestused, kuid elekter on meie äris tõesti kõige kriitilisem faktor. Samuti side, mille jaoks on majja erinevatesse kohtadesse veetud kolm fiiberkaablit,” tutvustab Kristian Liivak.
    Lisaks täisautomaatikale on WaveComi serverid juhitavad manuaalselt nutiseadmest ning järgmise sammuna käib töö tehisintellekti kallal, et õpetada tarkvara tegema otsuseid tarkuse pealt. Liivaku sõnul on automaatikaga asi lihtne – see jälgib oma töös teatud algoritme, mis ütlevad, kuidas masinad mingis situatsioonis käituma peavad. Kui aga tundub, et midagi võiks olla teistmoodi, saab inimene teha ise otsuseid läbi nutiseadme.
    Aga mis juhtub, kui automaatika jääb hätta ja inimesed ei jõua reageerida? Ta toob näite: „Anomaaliate puhul elektrivõrgus ei pruugi automaatika häireid registreerida, sest pealtnäha süsteemid toimivad. Kui aga tehisintellekt saab aru, et võrgus esineb häireid, võiks ta mõelda võrgu lülitamisele teise võrku või generaatorile, sest ta tunnetab ohtu lähenemas. Meie suhteliselt turvalises maailmas tundub see olevat kaduvväike võimalus, aga siiski võimalik. Ja teiseks on selliseid arendusi äärmiselt põnev teha!”

    Tehnoloogiaettevõtted peavad olema kogu aeg valmis midagi juurde õppima ning innovatsiooni tegema. See on ainus võimalus ellu jääda.

    Andres Kukk
    WaveComi juhatuse liige
    Ettevõtte teine juhatuse liige Andres Kukk nendib, et serverikeskustega opereerivates firmades on sageli liiga pikk toitumisahel alustades juhtidest, finantsjuhtidest ja osakonnajuhtidest kuni jõuame spetsialistideni, kes võiksid teha väga turvalisi ja häid lahendusi. „Aga nende ideedele tõmmatakse sageli ülevalt poolt kriips peale, sest arendused reeglina maksavad palju ning nende kasutegurist ei pruugi tehnoloogiast kaugel seisvad inimesed väga täpselt aru saada. Eriti kui taolisi näiteid mujal maailmas ette pole näidata. Meie mõtleme aga alati tulevikule, sest tehnoloogiaettevõtted peavad olema kogu aeg valmis midagi juurde õppima ning innovatsiooni tegema. See on ainus võimalus ellu jääda.”

    Mida kõrgemal tasemel on teenusepakkuja, seda harvem klient temaga ühendust otsib

    WaveCom alustas tegevust 2001. aastal traadita andmeside operaatorina – see oli aeg, kui 3G võrk oli alles unistus. „Tegelesime internetivõrgu pakkumisega ligi 10 aastat, end edasine perspektiiv kadus traadita võrkude jõudsal arenemisel ja müüsime oma võrgud ja teenused ära. Esimese serverikeskuse ehitasime 2012. aastal ning juba aasta hiljem hakati meie teenuste vastu huvi tundma ka välismaalt. Koolitasime end ja õige pea teadsime, kuidas serveriparke kvaliteetselt ja samas taskukohase hinnaga ehitada,” meenutab Liivak.
    Edasi tulid päevakorrale pilveteenused, millega WaveCom on jõudnud koduturul äriteenuste platvormidele üheks juhtivamaks pakkujaks. Võtmesõnaks on siin paindlikkus, ülikõrge hallatavus ja kiirus: kui enamasti läheb selle teenuse käivitamiseks kuu või paar, siis WaveComi teenust saab kasutama hakata umbes kolm minutit pärast selle eest tasumist. Samuti tehakse suurematele klientidele privaatpilvesid ning majutatakse neid oma serverites.
    Täna töötab WaveComis seitse inimest, kellele on seoses kasvuga lisandumas uusi professionaale. Andres Kuke sõnul on see seotud ettevõtte sooviga kasvatada äri turust kiiremini. „Väga oluline on ka see, et meie nõukogu liikmed on tehnoloogiaalase taustaga ja löövad aktiivselt ettevõtte käekäigu arendamisel nõu ja jõuga kaasa. Soovime pakkuda oma töötajatele personaalset arenguprogrammi, mille alus ja fookus on innovatsioon”
    Liivak lisab, et sageli uuritakse talt, kuidas nii väikese meeskonnaga nii suuri asju tehakse, sest ettevõttel on ju kliendibaasis enam 5000 klienti üle maailma: Euroopast Aasia ja Ameerikast Austraaliani. „Asi on selles, kui palju klienti asjasse pühendada – meie anname oma klientidele täiuslikud haldusvahendid ja oleme süsteemid maksimaalselt automatiseerinud. Neil pole vaja meile helistada muul juhul, kui ehk nad on oma mitmetasemelise ligipääsu komponendi unustanud ning seda tuleks resettida. Väga suure protsendi ajast keskendume arendustele, et saaksime rohkem teha reaalset tööd, mitte ei funktsioneeriks nagu teenindusettevõte. See omakorda tingib mõnusa vaikse töökeskkonna, kus on hea süveneda ja suuri asju teha.”
    Otseseid reklaamikampaaniaid pole WaveCom seni eriti teinud, pigem lähenevad nad klientidele professionaalsemat teed pidi: teevad end nähtavaks erinevates välismaistes tehnoloogiafoorumites ning erialastes veebiväljaannetes, kus vastavaid teenuseid ja infot küsitakse, kirjutavad lahti oma teenuse funktsioone ning on valmis tegema pakkumisi. „Eesti ettevõtete eelis maailmas on see, et oleme võimelised pakkuma kiiret ja selget innovatsiooni, tehnoloogiat ning kommunikatsiooni,” nendib Kukk. „WaveCom on partner üle maailma nii teenust pakkuvatele firmadele kui ka tehnoloogiaettevõtetele, aidates neil luua rakendusi, andes nõu ja viies nende teenuse paremale tasemele. See ongi meie töö ja kuigi globaalsete turgudega on raske võistelda, oleme leidnud oma niši. Meie võtmekliendid vajavad personaalset lähenemist ning nad saavad alati kohe oma küsimusele vastuse, sest teisel pool on vastas professionaalid. Klienti ei tohi jätta tema murega üksi ja lahendus pole ka see, et tema probleemile otsitakse vastust mitu päeva. Meie klientidega tegelevad ainult tippspetsialistid.”
    Liivaku ja Kuke sõnul ei taha nad kulutada aega seisvatele asjadele, vaid areneda ja edasi minna, ent seda mitte jalgratta leiutamise hinnaga. „Kasutame juba turul olemas olevaid parimaid tarkvarasid ja arendame ning liidestame neid omavahel töötama, mitte ei alusta nullist. Me ei suuda kunagi võistelda suure IT-ettevõttega, kus töötab 5000 arendajat. Oleme suunanud oma vaate sinna, et tulevikus aimame oma klientide muresid veel rohkem ette, jälgime süsteeme ja ennetame olukordi. Teeme tööd, mis on meie jaoks põnev ja klientidele vajalik, aga ei raiska kummagi poole aega!”
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.