Pärnu raamatupidamisfirmat L.L Corrector riigipiirid tagasi ei hoia

Firma põhitegevus on raamatupidamisteenuse pakkumine peamiselt Eesti ettevõtjatele, kuid teenuseid osutatakse ka välisfirmadele, FIE-dele, MTÜ-dele ja korteriühistutele. Klientuuri moodustavad ettevõtted on ühe-kahe töötajaga väikefirmadest kuni isegi saja töötajaga ettevõteteni.

L.L. Correctori juhataja ja asutaja, TTÜ majandusarvestuse eriala diplomiga Laura Niit, kel alustades oli juba varasem raamatupidamiskogemus, ütleb, et kodumaised firmad moodustavad klientuurist umbes 80%. Ülejäänud firmad on juba täielikult välismaisel kapitalil põhinevad. Peamine suunitlus on ettevõtte asutamisest alates olnud naaberriikide poole, eelkõige Soome, Rootsi ja ka Norrasse.

Üheks piiriülese prioriteedi põhjuseks on Eesti firmade suundumine välismaale, aga ka muutumine välisosalusega või välisfirmadeks. Laura Niit ütleb, et tema firma jaoks pole vahet, kus klient asub, L.L Correctoril on hea koostöö Põhjamaade riigiasutuste, kindlustusfirmade ja ka advokaadibüroodega ning sealtkaudu tagatud vajalik teave seadustest ja seadusemuudatustest.

Eestist välismaale siirduval firmal võivad olla tublid ja töökad raamatupidajad, kuid mitte kõik ei tunne teise riigi seadusi ega ole välismaa raamatupidamise erisustega kokku puutunud. See on üks põhjusi, mistõttu niisugune ettevõte tuleb L.L Correctori kliendiks.

Mullu Äripäevas gaselliks tituleeritud L.L Correctorit iseloomustab väga mitmekülgne valdkondade tundmine. Kui välismaal tegutsevad kliendid on peamiselt ehitus- ja transpordiettevõtted, ka iluteenuseid, majutust jm teenuseid pakkuvad firmad, siis kodumaal on loetelule lisaks tööstus- ja koolitusettevõtted, turismifirmad, MTÜ-d, FIE-d jm.

„Loeme seda oma eeliseks, et kuna kliente on väga mitmest sektorist, siis on meil kogunenud lai teadmiste- ja praktikapagas,“ ütleb Laura Niit. Kompetents paljudes valdkondades on toonud Pärnus asuvale ettevõttele kliente üle Eesti ja kaugemalt ning loonud soodsa pinna püsivaks arenguks. Edust annab tunnistust asjaolu, et lisaks käibe ja kasumi kasvule on ühe töötajaga tegevust alustanud firma kasvanud iga aastaga ühe inimeses võrra.

L.L Corrector ei tegele kaugeltki ainult raamatupidamisega, vaid pakub väga mitmesuguseid teenuseid, näiteks abistab äri asutamisel nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis ja Norras, koostades äriplaani, aitab müüa firmat nii kodu- kui välismaal, nõustab ekspordi, firmade ühinemise ja jagunemise jm teemal. Tegevusvaldkonnad, kus kliente on nõustatud, on laiahaardeline, kui tuua näiteks kas või rongi registreerimise Eestis. Rääkimata kõikvõimalikesse raamatupidamisnüanssidesse süvenemisest.

Kui tuleb klient L.L Correctori jaoks uudse küsimuse või teemaga, millega varem pole tegeldud, siis ei saadeta teda tagasi, vaid võetakse aega ja tehakse endale küsimus selgeks ning klient ei lahku abi saamata.

Nõustaminegi on laialdane ega piirdu ainult äriplaani nüanssidega. „Meil on mitmesuguseid lisateenuseid, mida kliendid oma soovide ja küsimustega juurde tekitavad ja mis ka kliente juurde toob,“ ütleb Laura Niit. Ta nimetab näiteks firma, kes soovis asutada spordikooli. Selle idee elluviimisega haakus väga palju mitmesuguseid küsimusi.

L.L Correctori hinnakirjas ongi eraldi nimetatud „tööd, mis raamatupidamist ei puuduta“. Neid ei saa ette näha ja seepärast võib küsida kõike. Reeglina on küsijad saanud vastuse ja soovid täidetud.

Eduka ettevõtte kasvu näitavad käibe, kasumi ja klientide arvu suurenemine. „Lõhki me ennast ei tööta,“ lausub firma juht, „alati näeme ette seda sammu, kui on vaja personali juurde või uus süsteem kasutusele võtta.“

Algusaegadel inimest tööle võttes eelistas Laura Niit eriharidusega spetsialisti asemele n-ö puhast lehte. Nüüd võtab ta tööle ka eriharidusega inimesi, kuid õpetab siiski jätkuvalt ka ise alluvaid ja peab seda oskustega töötaja kujunemise parimaks mooduseks.

Firma heaks toimimiseks ei piisa ühe inimese tööst. Juhataja sõnul on ettevõtte tegevuses suur roll personalil. Inimestega peab tegelema, et nad püsiksid ja oma töös areneksid ning leiaksid oma tööst seda, mida elult tahavad, teab juht.

Kaadrivoolavusega on silmitsi paljud tööandjad. Niit ütleb, et teeb kõik selleks, et lahkumist oleks vähe. Firma kollektiivi moodustavad valdavalt üheealised naised ning kaks meest. Kogemused nii noorte kui keskeast vanemate kolleegidega annavad juhile põhjust arvamuseks, et noored on ebakindlad ja kahtlevad endas. Nendega peab tööd tegema, õpetama neid iseennast väärtustama.

„Kui noore töötaja enesehinnang on madal, siis ta kõhkleb ja kahtleb endas ja sellest sõltuvad ka töötulemused,“ räägib Laura Niit. Siis tuleb sellesse nooresse süstida enesehinnangut ja see on ka üks osa juhi tööst. Kui selline noor viie aasta pärast vaatab tagasi sellele, milline ta oli tööelu alguses või millised olid ta hirmud, siis ta juba muigab ning mõistab, et piisava abi ja toetusega on ta suuteline rohkemaks, kui esialgu endast uskus.

Firma lähituleviku eesmärk on töö võimalikult automaatseks teha ja uusi programme kasutusele võtta. Eestis see toimib, kuid sama eesmärk on seatud ka välisriikidega suhtlemisel. Kaugem siht on laiendada riikide areaali, kus tegutsetakse, ja ületada ka idapiir ning ulatuda Austraaliassegi. Plaanide elluviimisel annab firmajuhile kindlust hea koostöö teiste maade niisuguste oluliste asutustega nagu maksuamet, tolliamet, advokaadibürood jne.

„Raamatupidamiseriala ei kao,“ ütleb Laura Niit. Ta selgitab: „Oleme üritanud oma töös robotsüsteemidele üle minna ja ma tean, et inimene ei saa selle juurest ära kaduda, sest robot on robot, tal ei ole mõistust.“ Masin võib teha teatud toiminguid, kuid alati on erandeid ja need võivad olla väga erinevad. Erandite lahendamiseks on inimene alati vajalik, kinnitab Niit. Pealegi teevad masinad vigu. Neid avastab ja kontrollib inimene. Ja isegi kui raamatupidamise võtavad tulevikus rohkem üle arvutid, siis nõustamine, mille osatähtsus L.L Correctori teenuste seas on väga suur, ei kao.

Kui võhikule tundub raamatupidamine kuiv amet, siis Laura Niit ütleb, et nii ongi juhul, kui näha selles töös ainult numbreid. Kuid L.L.Correctori kliendid on väga erinevatest valdkondadest ja nende muredki on erinevad, seetõttu võib iga päev tuua midagi uut.

Niit toob näiteks juhtumi, kus tuli uus klient, kes on unistanud Soome turule minna ja pakkumisigi saanud, kuid kuna raamatupidajal puudus Soome kogemus, oli see olnud vaid unistus. „Kirjutasime koostöölepingule alla ning lahkudes lubas ta kohe Soome kontaktid üles otsida,“ jutustab Niit. „Suur rõõm on olla inimestele abiks nende unistuste elluviimisel!“

„Tegelikult on see hästi loominguline töö,“ ütleb Laura Niit. Seadustes orienteeruda, teha tööd nii, et rahul on klient ja riik ja ise ka rahul olla, on huvitav. Mõni klient ütleb, et oleks ammu lõpetanud, kui poleks abi saanud, aga nüüd läheb hästi. Selline tagasiside teeb rõõmu. „Sa lahendada kogu aeg mingit probleemi ja oled õnnelik, kui lahendus on leitud,“ ütleb Laura Niit. „See on põnev nagu arvutimäng, kus mängid ennast teise ellu. Mulle meeldib mu töö.“