Telia hakkas pakkuma serverlahendusi Eesti väikefirmadele

Jaapani IT-lahenduste tootja Fujitsu hakkas koos Teliaga pakkuma Eestis serverlahendusi, mis mõeldud kasutamiseks just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil  

„Telia ja infralahenduste tootja Fujitsu otsustasid omavahelist partnerlust laiendada. Kui seni oleme oma klientidele müünud Fujitsu süle- ja lauaarvuteid, siis nüüd laiendame koostööd ka andmekeskuste lahenduste suunal,“ ütles Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

Loe andmekeskuste kohta lähemalt

Telia tellimusel 2019. aasta teises pooles läbi viidud IT-uuringust selgus, et 5-50 töötajaga ettevõtetes on keskmiselt kasutusel üks füüsiline server lisaks erinevate teenusepakkujate poolt pakutavatele pilveserveritele. „Kui juba füüsilist serverit omada, siis olgu see korralik, ajakohane ning piisava veakindlusega, et olla vääriline ettevõtte andmeid töötlema ja talletama,“ lisas Danil.

Tema kinnitusel räägib Fujitsu kasuks just hinna ja kvaliteedi suhe ning tooteportfelli laius, sest sobivaid lahendusi on pakkuda igasse ärikliendi segmenti ja tööstusharusse. Teine oluline pluss on see, et tootja on Eestis ka füüsiliselt esindatud, mistõttu on otsustus- ja hinnastusprotsessid kiired ja paindlikud.

Avalikus sektoris on Fujitsu server- ja andmekeskuste lahendused tuntud juba aastaid. Samas on Telia IT-partneriks paljudele erasektori ettevõtetele, kes pole täna veel valmis oma IT-lahendusi majast välja andma.

„Fujitsu serverid sobivad just sellistele firmadele. Väikeettevõttele sobilik server pole mürarikas ega kallis lahendus vaid pigem elegantne väike seade, mis sobib paigaldada ka turvalisemasse kontorinurka. Samal ajal on tal olemas kõik, mis suurtel ja kallitel lahendustel ehk piisav veakindlus ja kolm aasta tuge kliendi juures kohapeal,“ tõdes Danil.

Miks on oluline andmete varundamine, arhiveerimine ja kaitsmine?

Andmed on iga ettevõtte kõige tähtsam vara ning nende turvaline varundamine on igas olukorras tark äriline otsus. Andmete varundamise all mõistetakse nende kopeerimist teise asukohta nende säilitamiseks. Suurematel ettevõtetel on varundus oluline osa ettevõtte avariitaaste (DR - Disaster Recovery) strateegiast. Sama kehtib tegelikult iga suurusega ettevõtte puhul, kelle jaoks on infotehnoloogial igapäevases äritegevuses kriitiline roll. Näiteks kui ettevõttel on e-pood ja see mingil põhjusel ei tööta, tähendab see reeglina saamata jäänud tulu. Või kui müügiprogramm tõrgub ega saa klientidele arveid vormistada, paneb see proovile kliendisuhte.

Seega tagab varundus olukorra, et viimane versioon andmetest on ligipääsetav ka näiteks seadmete rikke või mõne muu intsidendi (näiteks küberrünnak) korral.

Sõltuvalt ettevõtte tegevusalast on erineva kriitilisuse tasemega andmete taastamise kiirus. Peamine erinevus andmete varundamise ja arhiveerimise vahel ongi nende andmete taastamise kiirus. Konkreetselt arhiiveerimise puhul pole ligipääsu kiirus andmetele nii oluline kui nende säilimine. Arhiveerimine on vajalik selleks, et säilitada andmeid, mis enam ei muutu. See on oluline erinevus arhiivi ja varukoopia vahel – arhiiv on andmekogu, mida on vajalik hoida pikaajaliselt, varukoopia peab aga olema viimane versioon andmetest, mida taastada hädaolukorra korral.

Järjest enam kasvab erineva iseloomuga küberrünnakute oht ettevõtete vastu, eesmärgil saada sel moel rahalist kasu.

„Levinud on arvamus, et kellel minu ettevõtte andmeid ikka vaja on ja need pole teistele väärtuslikud. Tegelikult on oluline enda jaoks teadvustada, kui palju konkreetsed andmed minu ettevõtte jaoks väärt on ja mis on nende taastamise aeg ja hind, kui neid ühel hetkel enam ei ole. Ettevõtte varundusstrateegia peaks lähtuma eelkõige just sellest printsiibist. Turul on mitmeid kvaliteetseid teenusepakkujaid kellele võib vabalt selle usaldada. Kõiki mune ei ole mõistlik ühes korvis hoida,“ sõnas Danil.

Vaata veel: IT eelarve puudub enam kui pooltel Eesti ettevõtetel

Hetkel kuum