Advokaat: mugavusjälitamine Eestis ei sobi kokku euroopaliku õiguskorraga

Juba aastaid peavad sideettevõtjad säilitama oma klientide kohta hulga andmeid. Alates helistaja või sõnumi saatja ja vastuvõtja numbrist ja ajast kuni sideseanssi teenindanud tugijaama täpse asukohani, kirjutab Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Elmer Muna 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.

Telefonikõnede ja sõnumite metaandmed võimaldavad koostada isikust profiili, mis on eraelu puutumatuse õigust arvestades sama tundlik kui kõnede ja sõnumite sisu.   Foto: Shutterstock

Andmeid, mis kirjeldavad sideseanssi, kuid ei sisalda infot kõne või sõnumi sisu kohta, nimetatakse metaandmeteks. Sideettevõtjad säilitavad neid seaduse sunnil aasta jooksul alates sideseansi toimumisest iga kliendi kohta valimatult. Vahet pole, kas telefoni kasutab algkooli õpilane, ajakirjanik või korduvalt karistatud retsidivist.

Metaandmete kogumine ja teatud perioodil säilitamine sai ELis alguse pärast Madridi ja Londoni terrorirünnakuid 2004.–2005. aastal. Abinõuna terrorismivastases võitluses oli selline andmete kogumine mõistlik ja proportsionaalne. ELi liikmesriigid kehtestasid metaandmete kogumise oma õiguskordades sellegipoolest väga erinevalt.

Eesti eristus negatiivselt

Andmete hoidmiseks sätestati Eestis direktiiviga nõutust pikemad tähtajad, andmeid lubati kasutada prokuratuuri suva kohaselt ka selliste kuritegude uurimisel, mis ei oma mingit seost terroriohuga. Metaandmetele ligipääsu omavate ametkondade nimistusse jõudis isegi andmekaitse inspektsioon. Kahtlemata andmekaitse vajaduses, on siiski kaheldav, kas tegemist on terrorismiga võitlemisel samavõrd olulise ametkonnaga nagu kaitsepolitseiamet või välisluureamet.

Euroopa Kohus juhtis 2016. aasta Tele2 Sverige lahendis tähelepanu sellele, et sideseansside liiklus- ja asukohaandmed võimaldavad koostada isiku profiili, mis on eraelu puutumatuse õigust arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu. Teadmata sideseansi sisu, saab siiski täpselt määratleda, kas ja kui sageli käib klient kirikus või sünagoogis, millist haiglat ta külastab või kas ta kipub reedeti olema vastuolulise mainega linnaosas.

Õiguskantsler on nii 2015. kui ka 2016. aasta arvamustes viidanud, et kuigi andmete töötlemise normistik ei ole täiuslik, ei anna see veel alust järeldada põhiseadusevastast olukorda. Ilma juriidiliste keerutuste ja diplomaatilise väljendusviisita võib õiguskantsleri seisukohta mõista sellisena, et kehtestatud normid pole küll põhiseadusega vastuolus, kuid viis, kuidas nende normide alusel metaandmeid töödeldakse, võib olla põhiseadusega vastuolus.

Prokuratuuril jälgimiseks vabad käed

Kui prokuratuur soovib kuriteo avastamiseks või tõkestamiseks salaja pealt kuulata telefonikõnesid ja saada teada saadetud sõnumite sisu, siis on tegemist jälitustoiminguga, mis eeldab kohtu luba. Prokuratuur peab koostama põhjendatud taotluse, millega peab suutma kohut veenda, et tegemist on viimase abinõuga, mis aitaks kuriteo toimepanijat avastada.

Kohtumäärus, millega selline luba antakse, peab olema samuti põhjalikult motiveeritud ja seda saavad kõrgemad kohtuastmed kontrollida veel kahes eraldiseisvas kaebemenetluses. Need kontrollimehhanismid on õigusriigis mõeldud tagatisteks, et inimeste eraellu ei sekkutaks jälitustoimingutega kergekäeliselt, ilma mõjuva põhjuseta.

Mobiiltelefoni kasutamisega seotud metaandmete väljastamisel on olukord vastupidine. Päring metaandmete kohta eeldab ainult prokuröri luba ning vastava loa andmisest ei pruugi inimene kunagi teada saada.

Derling Primuse vandeadvokaat ja partner Elmer Muna.  Foto: Derling Primus
Elmer Muna, Derling Primuse vandeadvokaat, partner

Prokuratuur peab selgitama välja nii süüstavad kui ka õigustuvad asjaolud. Menetlusseadustikus on isegi vastav norm, kus niimoodi kirjas. On kaheldav, kas paljas norm kedagi veenab.

Prokuratuur ja tema toetajad on püüdnud sellist olukorda mõtestada väitega, et erinevalt näiteks kohtulikust üldmenetlusest, kus prokuratuuril on ainult süüdistusfunktsioon, peab kohtueelses menetluses prokuratuur välja selgitama nii süüstavad, kui ka õigustuvad asjaolud. Menetlusseadustikus on isegi vastav norm, kus niimoodi kirjas. On kaheldav, kas paljas norm kedagi veenab.

Prokuratuuri kaksikelu - juhib kohtueelset menetlust ja hiljem riiklikku süüdistust

Ka riigikohtul tekkis kahtlus, kas prokuratuuri saab käsitada sõltumatu ja objektiivse asutusena metaandmete kasutamise üle otsustamisel. Sest tegemist on asutusega, kes juhib kohtueelset menetlust ja küsib metaandmeid ja hiljem esindab kohtumenetluses riiklikku süüdistust.

Riigikohtunike arvates on ajavahemik ja võimalik metaandmete hulk (näiteks ainult teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi), mille kohta sideettevõtjalt andmeid nõutakse, oluline asjaolu põhiõiguste riive raskuse hindamisel. Seetõttu küsiti eelotsusetaotluses ka seda, kas juhul, kui küsitavate metaandmete hulk on väike ja ajavahemik lühike, on õigustatav sellistele andmetele juurdepääs ka selliste kuritegude uurimisel, mida ei peeta raskeks kuriteoks.

Kohtujuristide seisukoht

Euroopa Kohtus tegutseb lisaks 28 kohtunikule ka 11 kohtujuristi. Kohtujuristide ülesanne on esitada kohtuasjade kohta sõltumatud ja erapooletud arvamused. Ettepanekud ei ole kohtule siduvad, kuid enamasti neid siiski järgitakse.

2016. aastal avaldati Cambridge’i ülikooli teadlaste osalusel tehtud uuring, mille kohaselt langetas Euroopa Kohus 67%-l juhtudest otsuse, mis ühtis kohtujuristi ettepanekuga.

21.01.2020 avaldati kohtujuristi ettepanek seoses kõneks oleva eelotsusetaotlusega. Nagu kohati raskepärastena tunduvate vaidluste korral juhtub, võivad vastused olla talupojamõistuslikult lihtsad.

Kohtujurist asus seisukohale, et põhiõiguste riive raskuse hindamisel tuleb lähtuda metaandmete hulgast ja ajavahemiku kestusest.

Lühikese ajavahemiku või ka väikese andmehulga korral (näiteks ainult teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi) ei ole võimalik teha põhjalikke järeldusi vastava isiku elukorralduse kohta ja põhiõiguste riive ei pruugi olla raske. Siseriiklik kohus peaks igal korral hindama, kas riived on kooskõlas uuritava kuriteo raskusega.

Kohtujurist soovitas Euroopa Kohtul asuda meie riigikohtule vastamisel seisukohale, et sõltumatu haldusasutuse kontroll ei ole tagatud olukorras, kus kontrolli teostab prokuratuur, kelle ülesanne on juhtida nii kohtueelset menetlust kui ka esindada kohtumenetluses riiklikku süüdistust.

Kui Euroopa Kohus peaks nõustuma kohtujuristi seisukohtadega, siis võib Eesti uurijatel ja prokuröridel tekkida mõningane tööpinge viimastel aastatel kombeks saanud mugava ja olemuselt jälitustegevusele vastava metaandmete kasutamise põlu alla sattumisega.

Sellele vaatamata pole põhjust karta anarhiat ega ammugi prokuratuuri võimetust kurjategijate kohtu ette toomisel.

Ka sajand tagasi olid olemas vorstivargad, kuigi polnud mobiiltelefone. Ja ka sada aastat tagasi suudeti vargaid tabada ja karistada – tuli teha tavapärast uurijatööd tunnistajatega ja asitõenditega. Näha vaeva.

Kohati on terrorismi ja rahapesu tõkestamiseks antud võimalused tekitanud õiguskaitseorganites põhjendamatu mugavuse põhiõiguste piiramisel. Toimiv kohtusüsteem ja euroopalik õiguskord aitab loodetavasti tasakaalu säilitada.

Koeravorsti kaasus on metaandmete probleemi musternäide

Metaandmete kasutamisega seotud probleemidele juhtis tähelepanu kaitsja nn koeravorsti kaasuses. See vaidlus iseloomustab hästi prokuratuuri harjumusi metaandmete kasutamisel.

Tegemist ei ole pilkupüüdva kaasusega. Varem karistatud süüdistatavale pannakse süüks järjepidevaid varguseid, mille esemeks sibulad, suvikõrvitsad, koeravorst ja kohati ka sularaha väärtuses 5,20 eurot.

Prokurör andis selles kriminaalasjas loa kõikvõimalike metaandmete väljanõudmiseks 11 kuu ja 19 päeva pikkuse perioodi kohta. Ja seda tõenäoliselt mugavusena selle asemel, et uurijad, kasutades tavapäraseid uurimismeetodeid, küsitleks tunnistajaid või koguks muid tõendeid.

Kaitsja juhtis kohtute tähelepanu sellele, et sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollid ei ole lubatavad tõendid tulenevalt 2016. aasta Tele2 Sverige lahendist. Riigikohtu jaoks oli seisukoht piisavalt veenev, et 2018. aasta novembris esitada Euroopa Kohtule eel­otsusetaotlus.

Hetkel kuum