Coop Pank soovib kasvada koos Eesti ettevõtetega
Coopi Panga äripanganduse juht Arko KurtmannFoto: Andres Raudjalg
Ühel tuulisel ja päikeselisel aprillikuu reedel võis kogu Coop Panga äripanganduse osakonna leida Varbola lähedalt metsa istutamas. Pärast metsameeste poolt läbi viidud lühikest loengut asusid pankurid paarikaupa väikeseid kuuski istutama. Talgute käigus ajasime pankuritega ka juttu.
Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann selgitab: “Otsustasime istutada Äripäeva Gaselli liikumise toetuseks kõikide gaselliettevõtete nimel ühe puu. Meil on ainult üks Eesti ja peame selle eest hoolt kandma. Kokku on gaselliettevõtteid 1500, aga meie istutame väikese varuga 2500 puud. Soovijad saavad endale ka nimelised puud”
Miks Coop Pank seda teeb?
Panga turundusjuht Kristjan Seema: “Meil on pangana gaselli ettevõtetega samad väärtused– julgus teha asju uutmoodi ja ambitsioon kasvada Puude istutamine Gasellide nimel on sümboolne tegevus. Paneme puud kasvama Eesti keskkonna heaks, aga teistpidi sümboliseerib see ootust, et gasellid jätkavad kasvamist ja koos nendega ka meie.”
Arko Kurtmann lisab, et Coop Pank on eestimaine pank ja seega on pangale oluline, et Eesti elu läheks edasi. “Sõltume sellest, kuidas Eesti inimesel ja Eesti ettevõtjal läheb,” räägib Kurtmann.
Seema loodab, et kui ettevõtjad mõtlevad ambitsioonikate projektide peale, siis tuleb neile Coop Pank esimesena meelde. “Usume, et leiame gasellide seast endale pikaajalisi partnereid,” ütleb Seema.
Mis on täna Eesti gaselliettevõtete jaoks peamine väljakutse?
Arko Kurtmann näeb peamise probleemina COVIDit ja ebakindlat majandusruumi. “Täna on meil nagu kaks paralleelmaailma. Ühtpidi on eufooria aktsiaturgudel, aga reaalmajanduses me pole veel kõikidest probleemidest üle saanud. Ettevõtted on kaotanud ca 25 tuhat töökohta. Tunnetan, et reaalmajanduses on meil murekohti,” arvab Kurtmann.
Pangad küsivad laenutaotlejatelt tulevikuprognoosi, aga kes suudab tänases majandusruumis midagi prognoosida? Pangad ju väärtustavad stabiilisust ja seda meil pole hetkel kusagilt võtta.
Kristjan Seema gaselliettevõtete puhul suurt probleemi ei näe: “Vastavalt gaselli definitsioonile on selline ettevõte suutnud vähemalt 50% käivet kasvatada ja ka kasum on peab olema kasvanud”.
Arko Kurtmann toob esile Coopi kodumaise päritolu.
“Kodumaised pangad ei saa kusagile taganeda, oleme siin nii hea kui halva ilmaga. Me ei pannud ka 2020.aasta COVIDi esimese laine alguses laenamisele pidurit. Kui meie turuosa ärilaenude uusmüügis oli tavaliselt 3%, siis eelmise aasta juunis tõusis see 11% peale,” selgitab Kurtmann.
Ta toob olulise asjana välja selle, et Coop Pank teeb laenuotsuseid Tallinnas. “Meie töötajatel on pikk kogemus, nad on ettevõtjatega suhelnud aastaid, mõned isegi üle 10 aasta ja kohaliku turu tunnetus on hea,” lisab Kurtmann.
Mis nõu anda ettevõtetele, kellel on kriisi tõttu majandusnäitajad halvenenud?
Kurtmann ütleb, et esimene samm on tulla panka ja rääkida: “Kui me kohe finantseerida ei saa, siis ütleme selle ka välja, aga püüame kaasa mõelda. Kui ettevõtjal on selge visioon, siis mõtleme kaasa ja suhtleme edasi ja võib-olla ühel hetkel ka finantseerime.”
Eesti ettevõtjad on viimasel ajal invetseerimisotsuseid edasi lükanud. Kurtmann räägib, et kui 2020.aaasta esimeses kvartalis väljastasid pangad ettevõtetele laene 731 miljoni euro eest, siis selle aasta 1. kvartalis vaid 561 miljoni eest. Coop Pank julgustab ettevõtjaid tulema panka, et tuleviku (kasvu)plaane arutada
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.